"Vaatamata suhteliselt kõrgele koondamiste arvule on üle Eesti paljudel tegevusaladel vajadus tööjõu järele suurenenud ja töötuna registreeritud inimeste arv on kahanenud alates märtsikuust," ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel pressiteate vahendusel.
Kõrgeim oli mais registreeritud töötuse määr jätkuvalt (11,2%) Ida-Virumaal ja (8,4%) Valgamaal ning madalaim (3,1%) nii Harjumaal kui ka Tartumaal. Võrreldes aprilliga vähenes registreeritud töötus kõigis maakondades. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid mai lõpus 19%-ga nii oskustöötajad ja käsitöölised kui ka lihttöölised ja 16%-ga teenindus- ja müügitöötajad.
Maikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 3% rohkem tööpakkumisi kui aprillis ning võrreldes eelmise aasta maiga oli kasv lausa 44%. Kuu jooksul lisandus 5523 uut tööpakkumist, millest 61% sisestati töötukassa portaali iseteeninduse kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 11 275.
Kõige rohkem vahendati töökohti teenindus- ja müügitöötajatele. Järgnesid oskustöötajad ja käsitöölised ning lihttöölistele pakutavad töökohad, teatas töötukassa.
Maikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4988 inimest. Tööalasel koolitusel osales mais 4034 ja tööotsingu koolitusel tööotsingu töötoas 1050 inimest.
Palgatoetusega töötas mais 1090 inimest. Lisaks osales veel 3934 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.
Töötukassa maksis mais töötuskindlustushüvitist 11 889 inimesele ehk 35%-le kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 415 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4,2 miljonit eurot.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa mais 566 inimesele, kusjuures keskmine mais määratud hüvitis oli 1853 eurot. Hüvitisteks maksti kokku üle 1,2 miljoni euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa mais 216 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1867 eurot ning hüvitisteks maksti mais üle 331 000 euro.
