Koostöös kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumiga valminud ettepanekud näevad ette politseinike, kaitseväelaste ja prokuröride eripensionite süsteemi reformimist, rääkis Tsahkna pressibriifingul. Praeguste teenistujate olukord ei muutu.
Ettepaneku järgi asenduks politseinike ja kaitseväelaste eripension riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambasse. Prokuröridel aga tõuseks palk praegu – sarnaselt kohtunike eripensioni reformiga, mis toimus mõned aastad tagasi.
Tsahkna rääkis BNS-ile, et politseinike ja kaitseväelaste eest kolmandasse sambasse panustamine oleks enam-vähem samas suurusjärgus eripensionide mahuga. Samuti aitaks muudatus tema hinnangul elavdada kolmanda samba turgu, mis praegu on väike ning konkurentsivaene.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on eripensionide reformimine vajalik muu hulgas seetõttu, et kuigi need loodi algselt personalipoliitilise meetmena, näitavad uuringud, et motivaatorina teenistusse asumisel on need teiste seas alles kuuendal kohal.
Samuti ei haaku eripensionid kolmesambalise pensioniskeemiga – eripensionärid saavad nii eripensioni kui ka teise samba pensioni, mis võib kokku teha isegi suurema summa kui ametikoha palk. Samas tavaliste pensionäride esimese ja teise samba pensionisumma moodustab keskmiselt 40% varasemast palgast.
Eripensioni saab praegu 1800 inimest politseist, 750 inimest kaitseväest ja 21 inimest prokuratuurist. Eelmisel aastal oli keskmine prokuröri pension 1859 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot.
Keskmine vanaduspension oli aga 350 eurot. Eripensione hakatakse maksma 50.–55. eluaastast, tavaline pensioniiga on praegu 63 aastat.
Siiski säilib sotsiaalministeeriumi ettepanekute järgi eripension senisel kujul seda juba saavatel inimestel, samuti saavad praegused teenistujad õiguse eripensioni välja teenida.
