Christensen ütles ajalehele antud intervjuus, et ei näe enam Eesti
majanduses tasakaalustamatusi. "Nüüdsest peaksime kogema taastumist. Kui
tugev see tuleb, on suur küsimus," rääkis ta. "On ka oht, et taastumine
siseriiklikult on väga kiire. Me ei taha enam kasvada nii kiiresti kui
varem, sest siis tulevad tasakaalustamatused tagasi."
Christenseni sõnul on palkade piiramine jätkuvalt väga oluline. "Meil ei
ole ruumi palgatõusuks, sest peame töötuse alla saama," lausus ta.
Töötuse vähendamiseks tuleb parandada konkurentsivõimet, see on
analüütiku sõnul saavutatav üksnes palkade piiramise, kõrgema
tootlikkuse kasvu või mõlema teel.
Christenseni sõnul ei tähenda see, et palgad tuleks kõigil külmutada.
"Loomulikult ei ütle ma, et keskmine palk Eestis on kõrge. Keskmine
eestlane teenib oluliselt vähem kui keskmine soomlane. Kuid see teeb
Eesti atraktiivseks investeeringutele."
Ta lisas, et kui tahta Eestis sama kõrgeid palku kui Soomes, pole siin
enam varsti töökohti. "See ei ole poliitiline seisukoht, vaid
majanduslik reaalsus."
Christensen märkis ka, et Eestis on töötushüvitised väga madalad, kuid
nende suurendamine viib miinimumpalga tõusuni, mis tõstab omakorda
töötust.
Küsimusele, kas euroala võlakriis võib mõjutada Eesti majanduse
taastumist, vastas analüütik, et võlakriisi intensiivistumise ja euro
kokku kukkumise puhul ei omaks tähtsust eurotsooni kuulumine või
mittekuulumine. See oleks tema sõnul kohutav uudis kogu Euroopa
majandusele.
BNS
