Tegevusalade lõikes juhtus enim tööõnnetusi avaliku halduse alal: 125 õnnetusest suur osa toimus sõjaväelastega ning korrakaitsjatega nagu turvamehed ja politseinikud. Oskustöölistest said tööõnnetustes enim vigastada puidutöötlejad ja lukksepad.
Näiteks juhtus tööõnnetus 37aastase naisega, kellele tööandja andis kasutamiseks järkamissae, aga väljaõpet ei korraldanud. Puitmaterjali lõigates sattus naise vasaku käe nimetissõrm saeketta teele ja ta lõikas endale sisse. Kohapeal ta esmaabi ei saanud, kuna ettevõttes oli esmaabikapp komplekteerimata. Kannatanu surus paberi abil verejooksu kinni ja kaastööline toimetas ta haiglasse.
Kasutatud järkamissaag oli laiatarbekaup, milletaolisi müüakse igas ehituspoes. „Mul on ette tulnud neli-viis tööõnnetust samasuguse saega: kaitsekate ei lange alla, kuna näiteks tekib mingi ummistus, ning töötaja näpud jäävad vahele. Samas järgmise töötsükli ajal kaitse jälle töötab,” selgitas tööõnnetust uurinud tööinspektor Kalmer Kärblane.
Tööinspektor Kärblane leidis, et õnnetuse põhjusteks olid puudulik väljaõpe ja juhendamine, tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt ja töövahendi mittevastavus tööohutusnõuetele.
„Ebapiisavat juhendamist ja väljaõpet kirjeldasid tööinspektorid õnnetuse ühe põhjusena 56% tööõnnetuste puhul, mida Tööinspektsioon uuris 2006.–2010. aastal,” kinnitas Indrek Avi, Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist.
Tööst põhjustatud haigused ohustavad enim ehitajaid ja puidutöötlejaid
Tööinspektsioon sai I kvartalis teatise 9 kutsehaigestunud töötaja kohta. Ametite lõikes diagnoositi kutsehaigestumisi puidutöötlejatel, traktoristidel ja ehitajatel. Näiteks leiti mürast põhjustatud kuulmisnõrkus 58aastasel mehel, kes peab raietöölise ametit.
„Sageli põhjustavad kutsehaigusi korduvad liigutused ja sundasendid, samuti raskuste teisaldamine ja liiga raske füüsiline töö,” kinnitas Silja Soon, Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist.
Tööst põhjustatud haigestumisi registreeriti 47 korral. Enim diagnoositi neid ehitustöölistel ja puidutöötlejatel, lisaks ka laevamehaanikutel, kokkadel ja loomakasvatajatel.
Näiteks tuvastati valud liigestes, kaelas, õlavöötmes ja muudki tööst põhjustatud terviseprobleemid 45aastasel naisel, kes oli töötanud lüpsjana 23 aastat. Lüpsja tööga kaasnesid käte korduvad liigutused, käte ja selja sundasendid ning raskuste teisaldamine.
Kutsehaigusi aitab ennetada töökeskkonna ohutegurite kõrvaldamine ja nende mõju vähendamine. Kõigile töötajatele, kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, peab tööandja korraldama oma kulul tervisekontrolli. Töötervishoiuarsti ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks on soovituslikud, kuid tööandja võiks nendega arvestada. Soovituste eesmärk on töötaja töövõime säilitamine ja tööga seotud tervisehäire vältimine.
Tööinspektsioon
