Üle-eestilise sihtkontrolli eesmärgiks on uurida alla 18aastaste töötajate töötingimuste vastavust töölepingu seaduses sätestatud nõuetele ja teavitada tööandjaid alaealiste töötamisega seotud erinõuetest.
„Alaealised on riskirühm. Neil ei ole veel piisavalt elukogemust, et hoiduda ohtudest, mis neid tööl varitsevad,” kinnitas Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peajurist. Üks põhiprobleeme noorte töötajate puhul on see, et noored ei oska ohtu näha. Nad tahavad näidata töökohal enda tublidust, mistõttu kipuvad riskima ja kiirustama. Seetõttu on tööandjate poolt vajalik pakkuda noorele väljaõpet ja ka hiljem kontrollida, kuidas noor seda ellu rakendab.
Tööinspektsioon soovitab sõlmida alaealisega kirjaliku töölepingu, mille puhul vastutab tema eest tööandja, nagu ka iga teise töölepinguga töötaja puhul. Kui aga lapsega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, siis vastutab oma võsukese tehtud võimalike kahjustuste eest tema seaduslik esindaja – enamasti lapsevanem.
Töölepinguga töötades peab alaealise töötasu vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale, mis on 1,80 eurot tunnis või 290 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga ja lepitakse kokku kuupalk.
Tööinspektsioon kontrollib alaealiste töötamist pisteliselt ka muul ajal kui suvel. Eelmise aasta lõpul leidsid tööinspektor-juristid Tallinna kesklinnas baaridaamina töötamas 16aastase neiu. „Alaealine müüs muuhulgas klientidele alkoholi, mis on keelatud, kuna see võib ohustada alaealise kõlblust,” ütles Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsioon karistas tööandjat väärteomenetluse käigus 200eurose rahatrahviga. Peale Tööinspektsiooni kontrolli muutis tööandja 16aastase neiu ülesandeid: temast sai koka abiline, kelle ülesandeks on teha kergeid abitöid.
Lubatud tööd sõltuvad vanusest.
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja (kelleks on siis enamasti lapsevanem) nõusoleku või heakskiiduta. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Töölepingu sõlmimiseks 7–14aastase alaealisega peab tööandja taotlema nõusoleku ka tegevuskohajärgselt tööinspektorilt.
7–12aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana
13–14aastastel alaealistel ja 15–16aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha ka muud kerget tööd, näiteks marjade või puuviljade korjamine, käsitöö, töötamine asjaajajana vms.
15–17aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud, ehk mis ei ohusta noore tervist.
Alaealist palgates peab tööandja järgima seadusest tulenevaid tööajapiiranguid. 13–14aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada ainult neli tundi päevas; 15aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas ning 16–17aastased, kes ei ole koolikohustuslikud, võivad töötada seitse tundi päevas. Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealistele keelatud.
Alaealistel on keelatud töötada kella 20.00–06.00 vahelisel ajal. Erandlikult võib alaealine teha täiskasvanu järelevalve all loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00 vahel.
Tööinspektsioon
