Tööinspektorid leidsid, et võrreldes mullu sama ajaga on ettevõtetes olukord veidi paranenud. Suurim muutus on toimunud sisekontrolli korraldamisega, mille inspektorid hindasid heaks või pigem heaks 83% ettevõtetes, mida on 10% võrra rohkem kui aasta tagasi.

Ettevõtetes leitud rikkumiste puhul oli valdavalt ehk 3880 juhul tegemist töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega. 429 korral rikuti töölepinguseadust ning 229 juhul eirati sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõudeid.

Tööinspektorid peatasid töö 35 korral ning keelasid töövahendite kasutamise 132 juhul. Reeglina neil puhkudel, kui rikuti töövahendite kasutamise tööohutusnõudeid, nõuetele ei vastanud ehitustellingud või redelid vms.

Ettevõtted täitsid tööinspektorite poolt esitatud nõuetest tähtaegselt 86%.

Nõustamine: Tööinspektsioonilt küsiti nõu ligi 11 000 korda

Tööinspektsiooni nõustamisteenuseid kasutati I kvartali jooksul 10 938 korral. Enamik nõuküsijaid helistas Tööinspektsiooni juristi infotelefonile 640 6000, mis töötab igal tööpäeval kell 10–15. Juristid vastasid I kvartali jooksul kokku 9099 kõnele. Inspektsioonides juristide vastuvõtul käis 1245 inimest. Tööinspektsiooni üldmeilile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. saabus I kvartalis 594 selgitustaotlust.

„Kaks kolmandikku mulle esitatud küsimustest on seotud kas töölepingu lõpetamise ja lõpparvega või siis saamata jäänud töötasuga,” kinnitas tööinspektor-jurist Ülle Kool. „Kuna uuest aastast muutusid keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, oli tavapärasest rohkem küsimusi puhkusetasu  ja kasutamata puhkusepäevade arvestamise kohta. Muid küsimusi esitatakse harvem: näiteks on noormees saanud sõjaväekutse ja uurib, kuidas sellega seoses tööasju ümber korraldada. Umbes viis protsenti pöördujatest töötavad välismaal, enamik neist Soomes.”

Töövaidlused: tööandjad ootavad töötajatelt varalise kahju hüvitamist

Töövaidluskomisjonidele esitati I kvartalis kokku 713 avaldust. Sealhulgas töötajad esitasid 639 avaldust, millest pooled sisaldasid nõudeid seoses lõpparvega ning kolmandik sisaldas maksmata töötasu nõudeid.

Tööandjatelt laekus I kvartalis kokku 75 avaldust. Iga teine avaldus sisaldas nõuet, et töötaja hüvitaks enda poolt tekitatud varalise kahju. Selliste nõuete arv on viimase aasta jooksul ka kasvanud.
Iga neljas töövaidlusavaldus sisaldas töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuet. „Töötajal on soodne kirjutada lahkumisavaldusse põhjuseks, et ta lahkub tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu, kuna sel juhul saab ta lahkumishüvitiseks kolme kuu palga. Tööandjad omakorda vaidlustavad selle põhjuse ja soovivad selle asendada mõne muuga,” selgitas Ilona Küüts, Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja.

Töövaidluste alal nimetab Küüts uudsena edasiarengut selles vallas, kuidas tööandja saab tuvastada töötajal joobeseisundit. Tavapraktika kohaselt on joobeastet kinnitanud politseinikud ja meditsiinitöötajad, kellel on vastavad mõõteriistad. „Mõne aja eest meie töövaidluskomisjon otsustas, et kui tööandjal on alkomeeter, mis on taadeldud, siis saab ta sellega töötaja joovet tuvastada,” ütles Küüts. „Purjuspäi tööle tuleku tõttu vallandatud töötaja kaebas meie otsuse edasi kohtusse. Nii maakonnakohus kui ka ringkonnakohus kinnitasid töövaidluskomisjoni otsuse õigsust. Ringkonnakohtu otsus jõustus nüüd maikuus.”

Kui tööandja tuvastab töötajal joobe, siis tuleb alkomeetri näit kirjalikult fikseerida, märkides, kellel mõõdeti, kes tunnistajatena juures olid, millise alkomeetriga mõõdeti, kas mõõteriist oli taadeldud jms asjassepuutuvad detailid. Joobe tuvastamisel sobivad tõendiks ka pealtnägijate kirjalikud tunnistused.

Tööinspektsioon