28. aprillil on rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev, mis juhib tähelepanu vajadusele muuta töökohad töötajate jaoks ohutuks ja tervist hoidvaks. Hea töökeskkond algab riskide hindamisest. Tööinspektsioon lõi eelmisel aastal tööandjatele abiks digitaalse töövahendi, et riske oleks lihtsam hinnata. Riskianalüüsi töövahendis saab tööandja valida tegevusala ning töövahend toob seejärel välja sellel tegevusalal enamlevinud ohud ning meetmed nende maandamiseks. Tööandja saab valida, kas pakutud riskid tema ettevõttes esinevad.
Valikute põhjal genereerib süsteem tegevuskava, mille abil riske maandama asuda.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleb riskianalüüsi koostades aru saada esmalt sellest, miks riske üleüldse hinnata. „Hea töökeskkond algab sellest, kui teatakse, mis võib ühes või teises töökeskkonnas inimeste elule ja tervisele ohtu kujutada. Riskianalüüsi pole vaja ametnikule, vaid tööandjale ja tema ettevõtte töötajatele,“ rõhutas ta.
Väga oluline on, et riskianalüüsi tulemustega oleksid kursis kõik töötajad. Tööandja üksinda head töökeskkonda ei loo, kui töötajad ei tea, kuidas oma tööd ohutult teha. Kaasamine, ühised arutelud ning probleemidele lahenduste otsimine loob ohutu töökeskkonna, mis hoiab nii inimeste kui laiemalt ka ettevõtte tervist,
lisas Maripuu.
Eelmisel aastal jõustus seadusemuudatus, mis kohustas tööandjaid esitama riskianalüüsi tööinspektsioonile. Tänaseks on selle kohustuse täitnud kõik Eesti suurettevõtted. Keskmise suurusega ettevõtetest on riskianalüüsi esitanud 98%, väikeettevõtetest 75%. Seega on riskid kaardistatud 80% töötajate töökohtadel.
Sel aastal on juba registreeritud 1035 tööõnnetust, millest kergeid 722 ning raskeid 304, täpsustamisel on 157 juhtumi asjaolud. Elu on tööl kaotanud seitse inimest. Võrdluseks möödunud aasta sama perioodil registreeriti kokku 1222 tööõnnetust, sh. kergeid 880, raskeid 339 ning 3 surmaga lõppenud.
