Sotsiaalministeerium ja SA Innove uurivad Tööinspektsiooni võimalikku euroraha väärkasutamist, nimelt väidab töötaja, et talle anti käsk tegemata töö kirja panna, et euroraha palgafondis ei väheneks.
2010. aastal kinnitas Sotsiaalministeerium Euroopa sotsiaalfondist (ESF) rahastatava programmi, mis aitaks vähendada terviseriske ning parandada töösuhete kvaliteeti. Viimase jaoks eraldatakse raha ka Tööinspektsioonile ning osa sellest läheb juriidilise nõustamise toetamiseks, selgitab Eesti Päevaleht täna kahtluste tagamaid.
Tollane sotsiaalminister Hanno Pevkur põhjendas programmi vajadust lisaks sellega, et üha rohkem tuleb pöörata tähelepanu ka töösuhetele ja töö- õigusele. Just töösuhete ja tööõiguse rikkumises süüdistab aga nüüd, kolm aastat hiljem, üks sama programmi juures töötanud Tööinspektsiooni ametnik inspektsiooni ennast.
31. mail saatis sealne inspektor-jurist Sirje Aava Sotsiaalministeeriumile pika avalduse. Kirjeldas muu hulgas seda, kuidas töötajad peavad palgalehele juurde kirjutama töötunde, mis kulutati toetuste alla käiva töö tarbeks, et euroraha suurus inspektsiooni palgafondis sama suurena püsiks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Aava väidetud süsteem on tegelikult küllaltki lihtne. ESF-i fondidest kaetakse programmi raames tehtud töö kulu, mistõttu on inspektsioonile kasulik, et ESF-i programmi tööülesandeid täitvatel töötajatel oleks niinimetatud eurotööd võimalikult palju. Ettenähtud oli 60 protsenti tööajast eurotööle ja 40 protsenti muudele tööülesannetele. Esimeste hulka kuulusid inimeste näost näkku nõustamine, kõikvõimalikel teabepäevadel osalemine, nõustamine e-kirja teel ja juriidilise infotelefoni haldamine.
Kõik töötunnid – nii ESF-i kui ka muu töö – pidid inspektorid-juristid töötundide tabelisse kirja panema, seejärel digiallkirjastama ja siis juhatajale saatma. Tema vaatas tabeli üle, pani samuti allkirja ja saatis Tööinspektsiooni euroraha finantsspetsialistile. Seejärel arvutati tabeli alusel töötaja projekti heaks kulutatud tööaja kogumaht ja sellele vastav palgakulu. Mida rohkem oli ESF-i projekti heaks tehtud tööd, seda vähem pidi inspektorile-juristile palka maksma Tööinspektsioon.
Süsteem töötas hästi – seda kinnitasid hiljem Eesti Päevalehele nii Aava kui ka Tööinspektsiooni teabekeskuse juhataja Andres Kraas. Aava sõnul algasid aga probleemid umbes aasta tagasi, mil e-kirja teel vastamine viidi teise osakonda ning inspektoritel-juristidel jäi selle võrra eurotööd vähemaks. Ilma e-kirjadeta oli 60 protsenti saavutada raske. Töömahu vähenemisest hoolimata kästi töötajal jätkuvalt koostada tabel nii, et kirjutatu klapiks ESF-i protsentidega, kirjutab Eesti Päevaleht.
Väidetava vassimiskäsu andnud juhataja põhjendas Aava sõnul omakorda, et sissetulevaid kõnesid pole võimalik kontrollida, ning kui Aava valeandmete esitamisest keeldus, kirjutas juhataja väidetavalt tabeli ise sobival kujul ümber. Nii toimus valeandmete esitamine ligi aasta, kuni 2013. aasta märtsis inspektorid-juristide töökorraldus ümber tehti.
Endise 60/40 asemel on edaspidi vahekord 20/80. Ehkki ESF-i tööd jääb vähemaks, ei tule vajalikud tunnid ikka täis. Kui Aava tabelisse üksnes tehtud tunnid kirja pani, kirjutas tema väitel osakonna juhataja Heiki Lugna tabeli ümber ja käskis allkirja alla panna.
31. mail saigi Aaval mõõt täis ning ta kirjutas Sotsiaalministeeriumile avalduse. Kaks nädalat hiljem asusid ministeerium ja eurotoetusi vahendav SA Innove asja uurima. Uurimist on lõpuks alustanud ka Tööinspektsioon ning asjaolude selgitamiseks alustati nädala alguses Põhja inspektsiooni juhataja Heiki Lugna suhtes distsiplinaarmenetlus.
Kuna uurimine alles käib, on Tööinspektsioon kommentaare ja selgitusi andes kidakeelne. Küll aga ütles Tööinspektsiooni hiljuti ametisse astunud peadirektor Ain Noormägi, et Lugna ei ole tööajaarvestuse rikkumisi tunnistanud. Kui aga selgub, et seadust rikuti, peab Tööinspektsioon osa rahast tagasi maksma, kirjutab Eesti Päevaleht.
