Kuigi palgakasv möödunud aasta teises pooles stabiliseerus 5,8 protsendil, kasvavad tööjõukulud endiselt kiiremini kui tööjõu tootlikkus, kirjutab Eesti Pank värskes tööturu ülevaates.
Palgakasv Eesti eraettevõtetes möödunud aasta teises pooles aeglustus, kuid käesolevaks aastaks on oodata palgakasvu kiirenemist riigisektoris tänu kollektiivsetele palgalepetele, rääkis Natalja Viilmann Eesti Panga tööturu ülevaate tutvustusel.
"Palgakasv peab muidugi jätkuma nagu ka loodame, et majanduskasv jätkub," ütles Viilmann. Aga kui tootlikkuse kasv jääb ka edaspidi palgakasvule alla, siis toob see kaasa kas inflatsioonisurve või tööhõive vähenemise, lisas ta.
Samas on palgakasv erinevates sektorites ebaühtlane ning erinevus sektorite palkade vahel suurenes möödunud aastal, möönis Viilmann.
Tööturu ülevaate kohaselt tõusid palgad aeglasemalt eelkõige kohalike omavalitsuste haldusalas, kus palgakasv oli mullu vaid 2,9 protsenti. Riigiasutustes kasvas palk keskmiselt 6,2 protsenti ning erasektoris kasvas palk rohkem Eesti omanikega ettevõtetes, kus see oli kaheksa protsenti, välismaiste omanikega ettevõtetes jäi see viie protsendi piiridesse.
Energeetikasektori üheksaprotsendilist palgatõusu möödunud aastal toetasid nii elektrituru avanemisega seotud preemiad, tugevad ametiühingud kui nende ettevõtete võimalused lükata palgatõus lõpptarbija kanda, tõi Viilmann pressibriifingul välja.
Ka ehituses kasvasid palgad möödunud aastal 11 protsenti, kuid nõudlus tööjõu järele selles sektoris peaks vähenema koos heitkoguste müügitulust kaasrahastatud soojustusprojektide lõppemisega, seisab ülevaates.
Majandus-, palga- ja hinnakasvu tingimustes on kasvanud ka töötute palgaootused. Aastaga on suurim nihe toimunud 450-600 eurost palka soovivate töötute kategoorias, kuhu 2012. aastal kuulus 38,2 protsenti töötutest, mis on kümme protsendipunkti rohkem kui aasta varem.
Alla 300-eurose palgaga ehk miinimumpalgaga on nõus 13,7 protsenti töötutest, 2011. aastal moodustasid nad veel 19 protsenti töötutest.
