Ehituses vajatakse juba alates 2012. aastast vähemalt 935–1200 uut oskustöölist aastas, mis moodustab ligi 3% kogu tööjõu hulgast. Koolidest aga niipalju inimesi ei tule: lõpetajate arv võib juba 2013. aastaks langeda umbes 800ni aastas. Kõik need numbrid osutavad eesseisvale teravale tööjõukriisile ehituses.
KredExi äsja avalikustatud ehitusturu uuringust nähtub, et ehitusettevõtetes hõivatute üldarvu põhjal tehtud prognoosid aastateks 2012–2020 näitavad hõivatute keskmiseks arvuks 42–47 tuhat töötajat aastas. Erineval alusel tehtud prognoosid osutavad, et ehitusettevõtetes hõivatute arv võib tõusta ka 45–50 tuhande inimeseni. Viimastel aastatel on kutseõppesutustes olnud ehituserialade lõpetajaid 900–1000 aastas. Samas peame arvestama, et aastail 2010–2011 on vastuvõtt vähenenud ning seega võib lõpetajate arv 2013. aastaks langeda juba 800le.
Koolide tagasiside põhjal asub 43% kutseõppe lõpetanuist tööle õpitud erialal, 15% lõpetajatest läheb edasi õppima. Kutseõppeasutuste ehituserialade lõpetanutest 36% ei asu erialasele tööle või ei õpi ega tööta muudel põhjustel. See asjaolu võib kokkuvõttes vähendada uute tööleasujate arvu isegi 600ni, mis on oluliselt väiksem kui kõige kasinam tööjõuvajaduse prognoos sektoris.
Oluliseks mõjuriks on ka surve tööjõu migratsioonist kõrgema palgatasemega lähiriikidesse. On tõenäoline, et see jätkub praeguses tempos, sest palgatasemete ühtlustumine pole lähiajal reaalne. Tulemuseks on järjest teravam erialase tööjõu puudujääk Eesti ehitusettevõtetes.
Eesti ehitussektoris samas praktiliselt puudub võõrtööjõud teistest riikidest, näiteks Skandinaaviaga võrreldes pole Eesti piisavalt konkurentsivõimeline tööjõu tõmberiigina.
Ebastabiilsed majandusolud on samas tugevasti ehitussektoris hõivatute hulka mõjutanud. Ehituse tippajal 2008. aastal ulatus nende arv üle 82 000, majanduskriis tõi aga kaasa järsu languse ning 2010. aastaks oli hõivatuid tippaegadega võrreldes 1/3 võrra vähem. Pärast majanduskriisi madalseisu ületamist on tööhõive ehitussektoris taas märkimisväärselt tõusnud (võrreldes 2010. aastaga on praeguseks ehitussektoris hõivatuid üle 25% enam).
Suurimat mõju ehitusmahu kasvule avaldas CO2 kvoodimüügist rahastatavate meetmete toel oluliselt kasvanud rekonstrueerimistööde maht Eestis, mis moodustas 2011. aastal ligikaudu 60% kogu hooneehitusest. Hinnates tööjõu taastootmisvajadust ehitustööliste osas, toob uuring välja olulise tööjõupakkumist mõjutava asjaolu: ehitustööliste tööiga on üldiselt lühem keskmisest tööeast. Ehitustöölt lahkutakse valdavalt enne pensioniiga, keskmiselt 57,3 aasta vanuselt.
Võttes arvesse ka väljalangemise eriala vahetamise või välismaale siirdumise kaudu, võib ehitusturu keskmist tööhõivet silmas pidades väita, et ehituse töölistööjõu täielik taastootmine tuleks Eestis tagada 20 aastaga. Selleks peaks Eesti haridussüsteem koolitama keskmiselt 1300–1400 kutseharidusega ehitustöölist aastas. Praegu lõpetab kutseõppeasutuse 900–1000 õppurit aastas ning kutsekoolide vilistlasuuringud näitavad, et üle 30% neist ei pruugi asuda erialasele tööle. Toodud numbrid osutavadki kvalifitseeritud tööjõu iga aastaga kasvavale defitsiidile.
