"Tekkis vajadus täiendavate vahendite järele, kuna vajadus Töötukassa teenuste järele on olnud prognoositust suurem. Esimesel poolaastal osales erinevatel tööturuteenustel 32,5 protsenti Töötukassa klientidest. Eriti on oodatust rohkem inimesi vajanud töölesaamiseks koolitust, tööharjutust ja pereliikme hoolduskulude hüvitamist," ütles Töötukassa nõukogu esimees Taavi Rõivas.
Lisaeelarve võimaldab Töötukassal pakkuda töölesaamist toetavaid tööturuteenuseid vastavalt kasvanud vajadustele, ütles Rõivas ja lisas, et viimasel ajal on märgatavalt vähenenud nii pikaajaliste kui noorte töötute arv, milles on oluline roll olnud Töötukassal.
Rõivase sõnul on lähiaastatel Töötukassa olulisimaks väljakutseks töövõimekaotuse ja puuetega inimeste tööle aitamine. Töövõimetuspensionide reformi ettevalmistamise käigus on juba järgmisel aastal plaanis osutada rohkem ja paindlikumatel tingimustel tööturuteenuseid, mis toetavad erivajadustega inimeste töötamist, lisas ta.
Nõukogu tutvus veel töötuskindlustusmakse määra prognoosiga. Maksemäära arutelu jätkub järgmisel Töötukassa nõukogu koosolekul. Töötukassa nõukogu peab tegema valitsusele ettepaneku maksemäära kehtestamiseks hiljemalt 1. novembril.
