Kriisi ajal oleks hea töötuskindlustusmakse määra langetada, aga ajutine töötasu hüvitamine raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele seda hetkel ei võimalda,
ütles töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson pressiteates.
"Töötukassa reserv on piisav ja saame olla kindlad, et raha töötukassal omal kohustuste täitmiseks jätkub," lisas ta.
Seoses koroonaviiruse levikuga seotud eriolukorra ja sellest tingitud majandusolukorra halvenemisega kasvavad töötuskindlustuse kogukulud töötukassa hinnagul 2020. aastal märkimisväärselt.
Hüvitiste kulude kasv tuleneb peamiselt hüvitise saajate arvu kasvust, aktiivsete meetmete kulu tõstab ka ajutise meetmena rahastatava töötasu hüvitise maksmine.
"Töötukassa reservis olnud 838 miljonist on prognoosi kohaselt selle aasta lõpuks alles vähem kui 400 miljonit. Selle aastaga kulub töötukassal juba päris suur osa reservist ära, aga kulud jäävad majandusolukorrast lähtuvalt varasemast kõrgemaks ka paaril järgneval aastal," lisas Peterson.
2,4-protsendise maksemääraga on 2021. aastal töötuskindlustuse kogutulud 202 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 261,3 miljonit eurot.
Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega vähenevad prognoosi järgi 2021. aastal töötukassa varad 59,3 miljoni euro võrra. Oodatav netovara väärtus on 2021. aasta lõpuks 333 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 838,1 miljonit eurot.
Töötuskindlustus käivitus Eestis 2002. aastast. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009–2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmäär 2,4 protsenti on olnud aastast 2015.
