Aastaks 2014. küünivad reservid praeguste maksemäärade juures
rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt üle kümne miljardi krooni ehk
rohkem kui 17.000 kroonini iga tööinimese kohta. Samas saab neid reserve
kasutada vaid töötutele hüvitise maksmiseks, kirjutab Postimees.
Töötukassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul võib
seetõttu juba aastat 2012 silmas pidades arutada võimalust vähendada
töötuskindlustusmakseid. "Tööjõumaksude vähendamine aitab töökohti luua,
esimesel võimalusel tuleb sellele mõelda," ütles Pevkur Postimehele.
Järgmisel aastal võiksid maksemäärad jääda tema arvates samaks, sest
kriis pole veel läbi ja keegi ei tea, mis töötuse tasemega juhtuda võib.
Töötukassa nõukogu teeb igal aastal ettepaneku, kui suur
töötuskindlustusmakse olla võiks, ent lõpliku otsuse langetab vabariigi
valitsus hiljemalt detsembrikuuks.
Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Harri Taliga aga arvas, et
töötuskindlustusmakseid võiks vähendada juba järgmisel aastal. "Ka
eelmisel aastal olime seda meelt, et 2,8% töötaja maksemääraks
pole vajalik, 2% oleks olnud igati piisav," ütles Taliga
Postimehele.
Praegusele tasemele tõstetud töötuskindlustusmakse taga oli Taliga sõnul
valitsuse surve, et eurotsooniga liitumiseks suuremaid valitsussektori
sissetulekuid näidata.
Töötukassa nõukogus tööandjaid esindav Tarmo Kriis oli
töötuskindlustusmakse vähendamise asjus kõige ettevaatlikum, sest
tulevik on tema sõnul praegu veel ebakindel. "Laseme olukorral rahuneda,
ärme esialgu puutu maksumäärasid," leidis Kriis.
Ta oli nõus, et reserve üle paisutada ei tasu, mistõttu paari aasta
pärast võiks maksemäärasid uuesti arutama hakata. Küll näeks ta aga
meelsasti, et töötuskindlustusmaksetest võiks rahastada ka muid
tööturuteenuseid, aitamaks näiteks inimestel tööd leida.
Sama meelt oli Pevkur – töötuskindlustusmaksest võiks tema väitel
rahastada koolitusi, ja kui vaja, siis anda palgatoetust. Kuid nende
võimaluste üksikasju tuleb Pevkuri sõnul veel arutada.
Taliga oli aga selle vastu, et kulutada töötuskindlustusmakseid
millekski muuks kui töötuskindlustushüvitistele. Teiste tööturuteenuste
jaoks peab riik oma eelarvest raha leidma ning vajadusel ka makse
tõstma, leidis Taliga.
BNS
