Tööandjad soovivad riiklikuks lepitajaks Aimar Altosaart ning tegid ametiühingujuhtidele ettepaneku, et kui ametiühingud on Altosaare kandidatuuriga nõus, siis on tööandjad valmis vastuteenena leppima alampalga 10% tõusuga.
Alamapalga tõusu ettepaneku avalikuks tegemise rolli olid tööandjad nõus jätma ametiühingujuhtidele, et neil endil oleks võimalik n-ö oma nägu säilitada, kirjutab Äripäev. Eelmise nädala esmaspäeval tegidki ametiühingud ettepaneku tõsta alampalka 10%. Täna koguneb seda ettepanekut arutama tööandjate keskliit. Kuigi eelkokkulepped on juba sõlmitud, üritavad osapooled jätta avalikkuse ees muljet, et on mõlemas küsimuses veel eri arvamusel ning ees seisavad tõsised läbirääkimised.
Ametiühingujuhid eitavad, et Äripäevani jõudnud info alampalga tõusu ettepanekust ja Altosaare nimetamisest riiklikuks lepitajaks on omavahel seotud ja ka juba otsustatud. Nad nimetavad seda lehmakauplemiseks, millega nemad ei ole nõus. Ametiühingud ja tööandjad ei ole suutnud mõlemale poolele sobiva riikliku lepitaja kandidaadi suhtes kokkuleppele jõuda eelmise aasta veebruarist saadik. Valitsus tegi toona mõlemale poolele ülesandeks leida sobiv kandidaat kuu aja jooksul. Sellega aga ei saadud hakkama. Seetõttu nimetas valitsus Henn Pärna riikliku lepitaja kohusetäitjaks, tema ametiaeg saab ümber detsembris.
“Aga aega selleni on loetud nädalad. See otsus tuleb ära teha,” sõnab tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Henn Pärna mantlipärijaks pakutud Aimar Altosaar on IRLi poliitik, kes kuulub nn kampsunite leeri ja tegutseb MTÜ Vaba Isamaalise Kodaniku ridades. Veskimäe sõnul on Altosaar hea kandidaat: psühholoogiharidusega ja neutraalne.
“Me ei taha, et see (riiklik lepitaja – toim) oleks ametiühingute inimene. Ja ametiühingud ei taha, et see oleks tööandjate inimene. Aga Altosaar on olnud poliitikas ja ta haridus sobib. Seepärast me ta pakkusime,” kirjeldas Veskimägi.
Ka Altosaar ise oleks uue ametiga päri. “Ma andsin nõusoleku sellepärast, et mu senine töö ongi olnud suurel määral lepitamine. See roll mulle sobib,” sõnas Altosaar. Samas ütleb ta, et protsessis pole ta asjaosaline, vaid objekt: kokkuleppele peavad jõudma ikkagi ametiühingud ja tööandjad.
Ametiühingute keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga keeldus oma isiklikku seisukohta Altosaare suhtes väljendamast. Nii ametiühingute volikogu abiesimees Kaia Vask kui ka Taliga viitasid, et küsimus ei ole nende personaalses hoiakus, vaid juhatuse konsensuses.
