Maksumaksjate Liidu novembrikuises väljaandes MaksuMaksja tutvustatakse sellesügisese maksukonverentsi ettekandeid. Muuhulgas peatutakse Tartu Ülikooli töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsendi Gaabriel Tavitsa esinemisel, mis rääkis uuest avaliku teenistuse seadusest (ATS), mille järgi osa senistest ametnikest hakkavad tööd tegema töölepingu alusel.
Uus ATS jõustub 1. aprillist 2013. Tekib olukord, kus osa tänaseid ametnikke hakkab tööd tegema töölepingu alusel ja probleeme tekib päris palju. Tavitsa ettekandest jäi kõrva, et avaliku teenistuse reformi eesmärk on seostada avalik teenistus enam erasektoriga. Avaliku teenistuse seadus liigub väga lähedale töölepinguseadusele.
Uue seadusega on tekitatud Tavitsa hinnangul palju küsitavusi ja lahtisi otsi. Nii tekib segadus mõistega „ametniku aastapalk“. Näiteks on selgusetu, kas jutt käib 11 või 12 kuu palgast, sest ühe kuu on ametnik puhkusel ja saab puhkusetasu. Küsitavusi on seaduses aga teisigi.
Erasektori jaoks positiivse küljena keelab uus ATS ametniku õiguse saada lisatasusid. Nii peaks ametnike töö muutuma ehk enam õiguse rakendamiseks, mitte tulemuse jahtimiseks.
Uue seadusega kaovad ära koosseisuvälised ametnikud. Isikuid saab võtta teenistusse üksnes juhul, kui ametikoht on olemas, mis tähendab, et personaliotsused peavad edaspidi olema rohkem läbi mõeldud. Samuti on ametniku mõiste uues seaduses jäänud lahtiseks.
Arstide streik sunnib mõtlema enam ka uue ATS valguses streigile, kuna seadusega suureneb isikute hulk, kellel on õigus streikida. Seega peab riik tööandjana hoolikalt läbi kaaluma, mis on need ametid, mille puhul rakendada edaspidi töölepingut ja mille puhul avalikku teenistust.
Gaabriel Tavitsa üks lihtne praktiline näide on tööaja muutmine ametiasutuses. Nimelt peab ametiasutuse juht alates aprillist 2013 töötajate tööaja muutmise osas töölepinguga töötajate puhul nende esindajaga läbi rääkima ja kokkuleppele jõudma, ametnikud aga peavad uue tööaja kehtestamisega lihtsalt leppima. Selliseid näiteid tekib praktikas kindlasti teisigi.
Kui uue töölepingu seadusega sooviti suurendada nn turvalist paindlikkust, siis tundub, et uue avaliku teenistuse seaduse eesmärk on kõik ametnike hüved ja eelised ära kaotada. Nii näiteks saab edaspidi ametniku põhipalka ühepoolselt vähendada, kusjuures erinevalt töölepingu seadusest ei ole palga vähendamisel ajalist piiri. Samuti saab ametnike teenistussuhet lõpetada edaspidi ka haiguslehe ajal ning vaidluse korral ametisse ennistamist nõuda ei saa.
Et aga lõpetada positiivse noodiga, siis uus ATS tekitab tööturule ilmselt hulga head kaadrit, nii et aprillis tasuks silmad lahti hoida, kel tööjõudu juurde vaja.
