Täpselt 40 tundi nädalas töötab küsitluse järgi 25% vastanutest. Rohkem kui 80 tundi nädalas ehk kahekordse koormusega töötab 2% küsitlusele vastanutest.
Lisatööd teistes asutustes ei tee 50% küsitlusele vastanutest. Kuni 5 tundi nädalas teeb lisatööd 11%, 5–8 tundi nädalas samuti 11%,
9–14 tundi nädalas 10%, 15–20 tundi nädalas 7%, 21–30 tundi nädalas 6%, 31–40 tundi nädalas 3% ja rohkem kui 40 tundi nädalas 2% küsitlusele vastanutest.
Täis- või suurema koormusega töötab küsitlustele vastanutest 92% keskmine töökoormus on 210 tundi kuus, mis vastab 1,3 töökohale. Mediaankoormus on 192 tundi. Vastanutest 8% töötab väiksema koormusega kui 1,0 töökohta.
Vastanutest 39%-l on olnud tööpäevi, mis kestsid üle 24 tunni ja 8%-l üle 36-tunniseid tööpäevi. Enamik valvetööd tegevaid arste ei saa alati pärast valvet seadusega ettenähtud puhkeaega, seadusega kooskõlas puhkab vaid 18% küsitlusele vastanutest.
Soovitatavaks koormuseks võib liidu hinnangul lugeda 3 patsienti tunnis. 72% küsitlusele vastanutest võtab keskmiselt vastu rohkem kui 3 patsienti tunnis, peaaegu 40% võtab rohkem kui 4 patsienti. 9% arstidest võtab vastu rohkem kui 6 patsienti tunnis, neil kulub ühele patsiendile vähem kui 10 minutit.
Ületunnitöö arvestus on küsitluse andmetel korrektne 40%-l arstidest, 33%-le arstidest ei hüvitata ületunnitööd rahaliselt ega vaba ajaga.
Eesti Arstide Liit korraldas juunis küsitluse, et saada teada, millise koormusega arstid Eestis töötavad. Küsitlusele vastas 862 arsti.
