Eelnõuga soovitakse piirata kolmandate riikide välisüliõpilaste Eestis töötamist 16 tunnini nädalas ning soovitakse muuta nende võimalusi tulla Eestisse õppima tunduvalt keerulisemaks.

Eelnõu kohaselt võib tulevikus välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, Eestis töötada kuni 16 tundi nädalas. Erandina ei kohaldata tööaja piirangut välismaalase suhtes, kes on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks doktoriõppes. Täna sellised piirangud puuduvad.

Eelnõust jääb arusaamatuks miks sellist piirangut seada soovitakse, sest probleemi suurus ja olemasolu on ebaselged. Täna ei ole ühtegi veenvat tõendit, et välisüliõpilased kasutavad massiliselt õppimiseks antud elamisluba töörände kattevarjuna. Samuti on täna kehtivas välismaalaste seaduses sätted, mis aitavad probleemi ennetada ja lahendada. Näiteks on kehtivas välismaalaste seaduses punkt, mis ütleb, et kui töötamine hakkab takistama välisüliõpilase õppimist ehk välisüliõpilane jätab töötamise tõttu täitmata õppekava nõutavas ulatuses või katkestab õppimise, siis tunnistab riik välisüliõpilase elamisloa kehtetuks ning välisüliõpilane peab Eestist lahkuma ja ei saa töötamist jätkata.

Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et muudatus avaldab välisüliõpilastele positiivset mõju, sest suunab nad keskenduma õppetööle. Sellise loogika kohaselt tuleb hakata piirama ka kohalike üliõpilaste, kutsekoolides õppijate ja gümnaasiumiõpilaste tööaega. Piiratud tööaeg vähendab tööandjate huvi ja võimalusi pakkuda välisüliõpilastele tööd. Selle tulemusena võib välisüliõpilastel väheneda võimalus praktiseerida eesti keelt, õppida tundma Eesti töökultuuri, laiendada oma kontaktvõrgustiku kohalike inimestega ning saada Eestis töötamise kogemust.

Samuti jääks muudatuste tulemusel riigil saamata aastas kuni 2 miljonit eurot maksutulu, mis tuleneb otseselt kolmandate riikide välisüliõpilaste tööaja vähenemisest, ning see ei võta arvesse olukorda, kus kolmandate riikide üliõpilased võivad loobuda Eestisse õppima tulemisest täielikult. Välisüliõpilastele tööd andvad ettevõtted maksid statistiameti andmetel  2018/19 õppeaastal välisüliõpilaste töötamise pealt riigile tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot.

Eelnõuga soovitakse kehtestada keskmise palga nõue Eestis hariduse omandanud välismaalastele

Eelnõu järgi kaob välismaalaste seadusest erand, mille kohaselt ei pea Eestis kutse- või kõrghariduse omandanud välismaalasele maksma Eestis töötamise eest vähemalt Eesti keskmist töötasu. Eelnõu kohaselt peab ka Eestis hariduse omandanud välismaalasele maksma vähemalt Eesti keskmist palka.

Keskmise palga nõue on liiga range ning võib saada takistuseks, et Eestis kõrghariduse omandanud välismaalane jääks Eesti tööturule pärast õpingute lõppu. Näiteks 2018. aastal sai Eestis töötavatest inimestest alla keskmise palga ca 80 protsenti inimestest. Paljudel tegevusaladel jääb keskmine palk alla Eesti keskmise, samuti tuleb arvesse võtta regionaalseid palgaerinevusi.

Välismaalase pereliikmetele viisa andmise tingimuste karmistamine

Eelnõu kohaselt ei anna riik edaspidi Eestis õppiva välismaalase või lühiajaliselt Eestis töötava välismaalase pereliikmetele viisat automaatselt samadel tingimustel kui Eestis töötavale välismaalasele. Pereliikmetel on võimalik Eestis töötavat või õppivat välismaalast külastada ja selleks viisat taotleda, kuid ta peab vastama kõikidele viisa andmise tingimustele. Koda toetab selles küsimuses juba kehtivat regulatsiooni ning ei pea vajalikuks eelnõus sisalduvaid punkte, mis piiravad Eestis õppivate välismaalaste ja lühiajaliste töötajate võimalusi oma abikaasat ja lapsi Eestisse kaasa tuua tänastel tingimustel.

Riik soovib välismaalaste seaduse muudatused jõustada 2020. aasta 31. juulil.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda