- Siseministeerium soovib välismaalaste seaduse muudatustega edasi minna, ühe muutusena piiratakse kolmandate riikide välisüliõpilaste tööaega 16 tunnini nädalas;
- Möödunud aastal õppis Eestis üle 5000 välisüliõpilase, kelle töötamise pealt maksti riigile tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot.
- Kolmandast riigist välisüliõpilane, kes ei täida õppekava, kaotab tähtajalise elamisloa ning peab Eestist lahkuma.
Välisüliõpilaste Eestis töötamise tööaja piirang
Eelmisel aastal valmis eelnõu, mille kohaselt saab tulevikus välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, Eestis töötada kuni 16 tundi nädalas. Jätkuvalt on ebaselge, miks sellist piirangut seada soovitakse, sest probleemi suurus ja olemasolu on ebaselged. Täna ei ole ühtegi veenvat tõendit, et välisüliõpilased kasutavad massiliselt õppimiseks antud elamisluba töörände kattevarjuna. Samuti on kehtivas välismaalaste seaduses sätted, mis aitavad probleemi ennetada ja lahendada.
Kui kolmandate riikide üliõpilased tulevad Eestisse õppimiseks antud elamisloaga tööle ning loobuvad õppimisest, siis tunnistatakse nende elamisluba kehtetuks ja nad peavad Eestist lahkuma. Teine võimalus on see, et välismaalane leiab muu õigusliku aluse Eestisse elama ja tööle jäämiseks, näiteks lühiajaline töötamine või elamisluba töötamiseks. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks on vaja täiendavaid piiranguid välisüliõpilaste töötamisele. Täna on väga selgelt eristatud elamisload töötamiseks ja õppimiseks, mis välistab võimaluse, et üliõpilane tuleb Eestisse näiliselt õppima, kuid tegelikult teeb selle varjus tööd. Kui välisüliõpilane ei täida õppekava seoses liigse töötamisega, kaotab ta tähtajalise elamisloa ning ta saadetakse koduriiki tagasi.
Eelnõu seletuskirjas toodi välja, et muudatus avaldab välisüliõpilastele positiivset mõju, sest suunab nad keskenduma õppetööle. Sellise loogika kohaselt tuleb hakata piirama ka kohalike üliõpilaste, kutsekoolides õppijate ja gümnaasiumiõpilaste tööaega, aga see ei ole mõistlik. Piiratud tööaeg vähendab tööandjate huvi ja võimalusi pakkuda välisüliõpilastele tööd. Selle tulemusena võib välisüliõpilastel väheneda võimalus praktiseerida eesti keelt, õppida tundma Eesti töökultuuri, laiendada oma kontaktvõrgustiku kohalike inimestega ning saada Eestis töötamise kogemust.
Laekumata jääb arvestatav hulk maksutulu
Muudatuste jääks tulemusel riigil saamata aastas kuni 2 miljonit eurot maksutulu, mis tuleneb otseselt kolmandate riikide välisüliõpilaste tööaja vähenemisest, ning see ei võta arvesse olukorda, kus kolmandate riikide üliõpilased võivad loobuda Eestisse õppima tulemisest täielikult. Välisüliõpilastele tööd andvad ettevõtted maksid statistiameti andmetel 2018/19 õppeaastal välisüliõpilaste töötamise pealt riigile tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot.
Kaubandus-tööstuskoda küsis ministeeriumilt tõendeid probleemi suuruse kohta
Koda saatis mai lõpus siseministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile kirja, milles palus välja tuua, kui palju kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilasi töötab Eestis ning kui paljudel juhtudel on riik tunnistanud kehtetuks elamisloa õppimiseks põhjusel, et välismaalane kasutas elamisluba õppimiseks kattevarjuna Eestis töötamiseks. Seega on koja soov saada teada, kui suur on see probleem tegelikkuses ning miks ei piisa tänastest võimalustest elamisloa väärkasutajatega tegelemiseks ning miks on vaja piirata kõikide välisüliõpilaste tööaega.
