Praegust süsteemi tuleks Iva hinnangul muuta paindlikumaks, et see arvestaks riiklike eesmärkide ja lapsevanemate töö- ja elukorraldusega. Valitsuskabinet arutas Iva ettepanekuid neljapäeval.
Muudatuste tulemusena tekiks alla kolmeaastast last kasvatavale vanemale üks puhkus ja üks hüvitis, mis tugineks eelkõige praeguse lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise põhimõtetele. Muudatuse raames liidetaks emadele suunatud 140-päevane rasedus- ja sünnituspuhkus, 10-päevane isapuhkus ja kuni kolmeaastane lapsehoolduspuhkus ning 140-päevane sünnitushüvitis, 10-päevane isapuhkuse tasu ja 435-päevane vanemahüvitis.
Sellises skeemis on emale ette nähtud minimaalselt kahe kuu pikkune individuaalõigus ehk vanemahüvitisest vähemalt kuu enne ja kuu peale lapse sündi on reserveeritud emale.
Töösuhtes emal on võimalik vanemapuhkusele jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, varasema töösuhteta naised saavad vanemapuhkusele jääda alates lapse sünnist. Jäädes vanemapuhkusele vähem kui 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, pikeneb selle võrra vanemahüvitise maksmise periood peale lapse sündi.
30 päeva vahetult enne ja peale lapse sündi on kaetud töötamise piiranguga, et tagada naise ja lapse tervise kaitse.
Isale on sellises skeemis ette nähtud ühe kuu pikkune individuaalõigus ehk üks kuu vanemahüvitisest on reserveeritud isale. Isa individuaalõigus liidetakse olemasolevale vanemahüvitise perioodile ehk makstakse vanemahüvitist peale lapse sündi kokku 575 päeva ehk kuni lapse umbes 19 kuu vanuseks saamiseni. Kui isa oma individuaalõigust ei kasuta, kaotab ta selle osa vanemahüvitisest.
Ühtne hüvitis tähendab sünnitushüvitise, isapuhkuse tasu ja lapse hooldustasu liitmist ning vanemapuhkuse vanemahüvitisega tasustamist. Hüvitise miinimummäär on töötasu alammäär ja maksimummäär keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.
Kokku makstakse vanemahüvitist maksimaalselt 605 päeva: sellest töösuhtes emale 30-70 päeva enne sündi, kõigile emadele 30 päeva peale lapse sündi, isale 30 päeva. Jagatav osa on 475–515 päeva.
Lisaks on Iva teinud ettepaneku võimaldada kasutada vanemahüvitist kogu vanemapuhkuse perioodil paindlikult, seda vajadusel katkestada ja jätkata kas või päeva kaupa. Lisaks säilib määratud vanemahüvitise ka samaaegse tulu teenimise korral.
Seda võimalust on võimalik kasutada lapse kolmeaastaseni, siis puhkuse ja vanemahüvitise saamise õigus lõppeb ja kasutamata jäänud õigus aegub.
Vanematel tekib võimalus viibida vanemapuhkusel ja hüvitist saada ka samaaegselt, see vähendab vanemahüvitise maksmise perioodi vastavalt ühiselt kasutatud ajale.
Lisaks on Iva teinud ettepaneku võimaldada mõlemale vanemale iga kuni 8-aastase lapse kohta tema sissetulekuga seotud tasustatud lapsepuhkust kas ühes osas või osadena, kuid kokku mitte rohkem kui 30 päeva ulatuses aastas. Lapsepuhkuse tasu suurus oleks 50% vanema eelmise kalendriaasta keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
Sotsiaalkaitseministri ettepanekutu kohaselt tuleks ka ühtlustada lapsendamispuhkuse ja lapsendamishüvitise põhimõtted sarnaseks vanemapuhkuse ja vanemahüvitisega ning laiendada skeemi hooldusperedele ja kõigile uude perre lapsendajatele.
Need ettepanekud toetavad sotsiaalkaitseministri hinnangul vanemate osalemist tööturul ja soodustab laste kasvatamise jagamist vanemate vahel.
Vanemapuhkuse süsteemi arutelu jätkatakse uuesti märtsis ning eelnõu on kavas valmis saada sügiseks, teatas sotsiaalministeerium.
