"Kolmanda samba süsteemi ei tule ja kõiki käsitletakse võrdselt," vahendas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer BNS-ile valitsuse tehtud otsust.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna algne ettepanek, mis valmis koostöös sise- ja justiitsministeeriumiga, nägi ette politseinike ja kaitseväelaste eripensioni asendamist riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambaga. Prokuröridel oleks aga palk tõusnud praegu.
Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni senise korra järgi.
"Valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud," ütles pressiteate vahendusel peaminister Taavi Rõivas.
Valitsusele esitatud analüüsis toodi muu hulgas välja, et eripensionid tuleb praegusel kujul kaotada, sest süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluliseks motivaatoriks, teatas valitsuse pressibüroo.
Eripension on riigisektoris töötavale inimesele makstav pension, mis erineb üldise pensioniskeemi pensionist nii suuruse kui nõuete poolest. Eripensione hakatakse maksma 50.–55. eluaastast, nn tavaline pensioniiga on aga praegu 63 ja 2026. aastal 65.
Eripension on tavalisest pensionist oluliselt suurem. 2015. aastal oli keskmine prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot.
Eripensionid loodi 2000-ndate alguses. Eripensionid on kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja presidendil.
Praegu saab eripensioni politseist 1800 inimest, kaitseväest 750 inimest ja prokuratuurist 21 inimest. Kuna eripensione ei maksta samal erialal edasi töötades, motiveerib see inimesi üsna varases eas (alates 50. eluaastast) oma erialaselt töölt lahkuma.
