Aadressiandmete osakonna juhataja Mall Leht tõdes, et esmajärjekorras arendatakse aadressiandmete süsteemis 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks vajalikke teenuseid.
Aadressiandmete süsteemis registreeritakse kõikide maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on rahva ja eluruumide loenduse alus. See on oluline, et aadress on igas andmekogus ühesugune ja aadressi andmed on kvaliteetsed.
Leht lisas, et arendamise tulemusel tagatakse, et loendusega hõlmatud registrites (nt rahvastikuregister, kinnistusraamat jne) on andmed omavahel seostatud. „Kvaliteetsed ja õigesti seostatud aadressiandmed on registripõhise rahvaloenduse eeldus,“ tõi ta välja.
Leht märkis, et kõik aadressiandmete süsteemi teenuste arendused tehakse laiemat ühiskondlikku kasu silmas pidades. „Arenduse tulemusel saavad süsteemi teenused töökindlamaks. Nii näiteks viiakse integreeritav aadressiotsing ehk In-ADS üle konteinertehnoloogiale. See tähendab, et iga suurklient saab In-ADS-i enda juures ise majutada ega pea enam sõltuma interneti kiirusest ega teiste tarbijate päringukoormusest. Kui Maksu- ja tolliametis on aktiivne tuludeklaratsioonide esitamise aeg, siis saavad samal ajal ka ID-kaardi taotlejad oma toimingud tehtud. Mõlema teenuse puhul kasutatakse aadressipäringuid,“ selgitas ta.
Süsteemi arenduse käigus lisatakse aadressiandmete teenustesse uusi andmeid, näiteks korterite sissepääsukorrused, seoseinfo teiste registritega ja huviobjektide info (nt kohanimed – Reiu jõgi).
In-ADS-i ja geokodeerija teenus saavad uue mobiilisõbraliku näo. Vormidele lisatakse vene keele valik.
