Eesmärk on luua üheselt mõistetav võimalus nii arstile kui ka ravitavale juhuks, kui patsiendile vastuvõetava elukvaliteedi saavutamine pole tõenäoline. Plaanitava tahteavaldusega ei saa soovida eutaneerimist, vaid on võimalik loobuda elu säilitavast ravist. Tahteavaldust hoitaks tervise infosüsteemis ja vorm hakkaks olema kättesaadav Terviseportaalis, igal hetkel tühistatav ja soovi korral muudetav.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristina-Valeria Tobias kommenteeris hetkeolukorda ja vajadust uue regulatsiooni järele järgmiselt:
„Patsienti saab ravida ainult tema nõusolekul, seda sätestab Eestis võlaõigusseadus. Samas on tervishoiuteenuse osutamine lubatud ka patsiendi nõusolekuta, kui see on eeldatavalt tema huvides ja ravi osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt ta tervist. Ometigi on elus olukordi, mil inimene on teadvuseta, on dementne või ei ole muul põhjusel suuteline oma tahet avaldama. Sellisel juhul selgitatakse patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe võimalust mööda välja patsiendi omaste kaudu. Sageli pole see aga võimalik ja arstid on sunnitud lähtuma eeldusest, et inimese soov on tema otsustusvõimetus seisundis elus hoidmine iga hinna eest. Kuigi see võib olla inimese tegeliku tahte või põhimõtete vastu. Eesti seadused ei välista patsiendi elulõpu tahteavalduse tegemist ka praegu ning mitmed patsiendid on taolisi avaldusi notarite abiga teinud. Ent Eesti ühiskonnas laiemalt see veel levinud ei ole, kuigi huvi tahteavalduse õigusliku selguse ja rakendusliku lihtsuse vastu on olemas. Käesolev väljatöötamiskavatsus on esimene samm patsiendi elulõpu tahteavalduse laiemalt kättesaadavamaks tegemise suunas.“
Dr Katrin Elmeti, Tartu Ülikooli kliinikum anestesioloog-vanemarsti selgitusel notariaalselt kinnitatud tahteavaldus ei taga inimese soovide jõudmist tervishoiutöötajateni ja inimestel puudub võimalus jätta tervise infosüsteemi juhiseid enda elu säilitava ravi rakendamise kohta. „Võtsime sihiks jõuda võimalikult turvalise ja praktikas rakendatava patsiendi elulõpu tahteavalduse koostamise vormi ja protseduuri väljatöötamiseni. Eesmärk on tagada selle kättesaadavus kõikidele täisealistele Eesti inimestele, olenemata tema IT-tehnilisest võimekusest,“ avaldas patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühma liige dr Elmet lootust.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse täidetav vorm on kavandatud luua Terviseportaali ja teha see kättesaadavaks tervishoiutöötajatele läbi tervise infosüsteemi. Tahteavalduse koostamise kohustuslik eeldus on inimese nõustamine arsti poolt, mille käigus hindab arst ära ka inimese otsusevõime tahteavalduse koostamiseks. „Tahame, et selle tahteavalduse vormi täitja saaks arsti abiga teha läbimõeldud otsuseid, mida on kaalutletud ka meditsiinilisest vaatenurgast,“ märkis dr Katrin Elmet.
Lisaks on regulatsioonile on kavas arstkonnale koostada juhendmaterjal ja teha vajadusel koolitusi, et tõsta nii arstkonna kui ka laiema avalikkuse teadlikkust patsiendi elulõpu tahteavaldusest, selle koostamise ja muutmise võimalustest ning järgimise olulisust arstide poolt.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutropi sõnul patsiendi elulõpu tahteavaldusega arvestamine ja sellest lähtumine võib arstidelt nõuda teatud juhtudel tegevuse ümbermõtestamist – patsiendi elu hoidmise ja pikendamise asemel liigub tähelepanu patsiendi enesemääramisõiguse ehk autonoomia austamisele. Teisisõnu sellele, millist elu inimene peab elamisväärseks ja millist mitte. „Kliinilise eetika meditsiinilised raamistikud on aja jooksul muutunud, arsti kohustuste keskselt meditsiinilt liigutakse patsiendi õiguste kesksele. Pandeemia ajal kaldus pendel hoopis ühishuvi eelistamise poole. Patsiendi parimates huvides on, et raviotsuste tegemisel austatakse tema tahet ja arvestatakse tema etteulatuvate soovidega,“ tutvustas prof Margit Sutrop väljatöötamiskavatsuse eetilist vaatenurka.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse väljatöötamine algatati vastavat Vabariigi Valitsuse tööplaanile, milles nähti ette luua lihtsam õiguslik võimaluse patsienditestamendi koostamiseks. Kuna Eesti õiguses puudub patsiendiõiguste kaitse seadus või muu sarnane seadus, paigutub patsiendi elululõpu tahteavaldus tervishoiuteenuse korraldamise seadusesse kui tervishoiuvaldkonda reguleerivasse avalik-õiguslikku üldseadusesse.
Väljatöötamiskavatsuse loomisesse andsid panuse töörühma liikmed, kuhu kuulusid Eesti Arstide Liidu, Anestesioloogide, Palliatiivravi, Perearstide Seltsi, PERHi ja TÜ Kliinikumi eetikanõukogude, Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse, Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu , Patsientide Liidu, õiguskantsleri, Riigikantselei innovatsioonitiimi ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Välisekspertidest on kasutatud Soome patsienditestamendi süsteemi tundjaid.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele oodatakse partneritelt ja huvirühmadelt ettepanekuid ja tagasisidet selle aasta 29. juuliks.
