"Meil on väga suur töö ära tehtud IT-valdkonnas, mis puudutab meie tsentraalset infosüsteemi ja mis puudutab perearsti poolt, et me suudame ära kirjeldada andmed, saata need tsentraalsesse infosüsteemi ja mul on hea meel, kui Tartu Ülikooli kliinikum ütles, et ta hakkab ka nüüd seda oma poolt valmis tegema, et eriarst saaks selle kätte," ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Diana Ingerainen.
E-konsultatsioon tähendab Ingeraineni sõnul seda, et patsient tuleb perearsti juurde, kes kirjeldab ära terviseseisundi ja sisestab andmed tervise infosüsteemi, kust eriarst saab patsiendi andmed alla laadida. Sellele võib järgneda e-konsultatsioon, kus eriarst saadab perearstile kirja edasiste ravijuhistega. Teine variant on see, et eriarst võtab patsiendiga ühendust ja tegeleb temaga ise edasi. Kolmas variant võib olla ka see, et patsiendi seisund ei vaja eriarsti sekkumist.
"Eriarsti pool on kahjuks olemas täna ainult Põhja-Eesti regionaalhaiglal," tõdes Ingerainen. See on ka põhjus, miks e-konsultatsioon ei ole seni eriti ulatuslikult kasutusel. Et e-konsultatsiooni laiemalt kasutada, peavad kõik Eesti regionaal- ja keskhaiglad välja arendama e-konsultatsiooni võimekuse.
E-konsultatsiooni süsteem ei ole Ingeraineni sõnul mõeldud erakorraliste situatsioonide lahendamiseks ja nendega tegelevad ka edaspidi haiglate erakorralise meditsiini osakonnad.
Tuleval aastal lisanduvad e-konsultatsiooni ka hematoloogia, neuroloogia ja pediaatria. Praegu toimub e-konsultatsioon uroloogia, endokrinoloogia, reumatoloogia, ortorinolarüngoloogia, pulmonoloogia ja PERH-i initsiatiivil ka kardioloogia erialal.
