Kokku tegutseb Eestis juba 40–50 rahvusvahelise ettevõtte tugikeskust.
Mathieson rõhutas, et üks asi on siia meelitada uusi tegijaid, selle kallal tehakse pidevalt tööd, teine asi on aga see, et olemasolevad ettevõtted siin edasi areneksid. "Hea märk on, kui siinsed inimesed on end tõestanud ja emafirma on valmis siin oma keskust laiendama. See on teine faas, kus võib tekkida veel rohkem töökohti."
Skandinaavia, Saksamaa ja Suurbritannia ettevõte puhul on märgata selget trendi, et tugiteenused viiakse eraldi üksuse alla. "Eesti jääb populaarsesse koridori, kus asuvad ka Leedu, Poola ja Läti. Selliste töökohtade puhul ei ole peamine argument raha kokkuhoid, ei ole ju siin juttu odavast tööjõust, otsitakse heade kogemustega tarku ja töökaid inimesi," rääkis Mathieson.
Ta usub, et Eesti võimalus on hea peamiselt IT- ja finantssektoris. "Finantspoolt on Eestis siiani vähe, seda tuleb pidevalt juurde. Leedus on suurel Barclayse pangal 1300 töötajaga keskus. Leedus on teisigi oluliste ettevõtete finantskeskusi," märkis ta.
Nii Mathieson kui ka Tiivas tõdesid, et Leedu ja Poola kasutavad väga hoogsalt ettevõtlustoetuste jagamist, kuid Eestis seda teed mindud ei ole. Eesti on keskendunud rohkem koolitustoetusele. "See on ettevõtetele väga oluline teema. Tihtipeale on vaja korraga koolitada kümneid inimesi ja see on väga kallis," ütles Tiivas.
