Regionaalselt jätkub Eesti omavalitsussüsteemis KOV-võimekuse loode-kagu suunaline polariseerumine, seda eriti valdade osas. Maakonna lõikes on ülekaalukalt enim kõrgema KOV-võimekuse indeksi väärtusega omavalitsusüksusi Harjumaal. Valdav osa madalama võimekusindeksi väärtusega omavalitsusüksustest paikneb Kagu-Eestis Valga-, Võru- ja Põlvamaal.
Kohaliku majanduse poolest olid esirinnas valdavalt Harju- ja Raplamaa vallad, elanikkonna heaolu oli kõrgem Harjumaal ning Läänemaa ja Lääne-Virumaa põhjaosas. Kohaliku omavalitsuse organisatsioonilise võimekuse koha pealt juhtisid Harju- ja Jõgevamaa ning Lääne-Virumaa lõunaosa vallad.
Finantsolukorra poolest olid eespool Ida-, Lääne-Virumaa ja Järvamaa. Ning kohalike omavalitsuse teenustega juhtisid Järvamaa ja Lääne-Virumaa vallad.
Kui kolm võimekamat omavalitsust viimase nelja aasta lõikes olid Harjumaa Viimsi, Saue ja Rae vallad, siis kolm kõike vähem võimekat Põdrala vald Valgamaal, Peipsiääre vald Tartumaal ja Õru vald Valgamaal.
Peamisteks omavalitsuste võimekuse indeksi määravateks teguriteks olid 5000 elaniku piir ning omavalitsusüksuse ääremaastumise tase.
