Uuringus osales 26 riigist 125 787 vastajat alates 18. eluaastast. Omavahel võrreldi kolme kompetentsi, mis rahatarkuse taset määravad – valdkonna teadmisi, hoiakuid ning tegelikku käitumist, teatas rahandusministeerium.
Üldkokkuvõte näitas uuringus osalenud riikide elanike küllalt madalat finantskirjaoskuse taset – keskmine näitaja oli 61 protsenti maksimumist. Kõrgeim skoor tähistanuks baasteadmisi finantspõhitõdedest ning nende regulaarset rakendamist.
Parim finantskirjaoskuse tulemus uuringus osalenud riikide hulgas oli 71 protsendiga maksimumist Hong Kongi elanikel ning 53 protsendiga madalaim Itaalial. Hong Kongile järgnesid Sloveenia, Austria ja Saksamaa. Eesti keskmine näitaja oli 64 protsenti maksimumist, mis andis koos Indoneesiaga 5. koha. Meile järgnesid Portugal, Poola, Korea, Tšehhi.
Uuringus hinnatud kolmes kompetentsis olid Eesti tulemused varieeruvad. Rahatarkuse alaste teadmiste osas saavutati riikide järjestuses 4. koht Hong Kongi, Austria ja Saksamaa järel, samas Eesti tulemus 65,6 protsenti maksimumist oli madalam kui eelmises, 2016. aasta uuringus saavutatud tulemus ning näitab, et ligi 35 protsenti elanikest ei oma teadmisi rahatarkuse põhitõdedest ehk sellest kuidas oma rahaasju hästi korraldada.
Käitumise osas ehk säästmises, pikaajalises planeerimises, rahaasjade kontrollimises olid tulemused kõikidel riikidel nõrgemad. Eesti jäi keskmike hulka tulemusega 58,7 protsenti maksimumist, olles positsiooni mõttes samuti täpselt keskmine riik ehk 13.koht teiste riikide arvestuses.
Samas 2016. aastal oli Eesti 30 riigi võrdluses 24. kohal, saavutades alla 40 protsendi maksimumist. Praegune tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks.
Hoiakutes 7. koht oli parem võrreldes riikide seal hulgas OECD riikide keskmise tulemusega. Eesti tulemus näitas edasiminekut ulatudes 61,8 protsendini maksimumist võrdluses 2016. aasta tulemusega, kui saavutati 52 protsenti kõrgeimast skoorist.
"Paistsime silma väga kõrge tulemusega arvete õigeaegsel tasumisel. Samas, tagantpoolt neljanda positsiooni hõivasime aktiivsete raha kõrvalepanijate tabelis, jäädes alla nii üldisele uuringu tasemele kui ka osalenud OECD riikide keskmisele," ütles rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch.
Pikaajalises planeerimises ehk säästude olemasolus pikemaks perioodiks ei ole tulemused kiita – Eesti jäi üheksandaks. Ehk siis arvete maksmises on eestlased väga kohusetundlikud, aga raha ootamatusteks kõrvalepanemises just mitte."
"Kuigi Eesti hoiakute ja käitumise tulemused näitavad edasiminekut võrreldes eelmiste rahvusvaheliste tulemustega, tuleb meeles pidada, et uuringu maksimumskoor viitab vaid põhitõdede teadmisele ja nende kasutamisele ning kolmandik Eesti vastanutest selleni ei küündinud," lisas Kirch.
