Lenno Uusküla arvutatud näide hinnatõusu mõjust keskmise palga saajale:
Palgad on Eestis aastaga kasvanud pea üheksa protsenti, kuid hinnad samal ajal enam kui 21 protsenti ning kahe aastaga enam kui 32 protsenti. Reaalne, hinnatõusuga kohandatud sissetulek on kahanenud 2018. aasta alguse tasemele. Samal ajal on 6-kuu euribor tõusnud nullist kiirelt 2,6 protsendile, mis tähendab kodulaenumaksete suurenemist. Mida see keskmise palgateenija jaoks tähendab?
Keskmise palga teenija saab oma septembri 1700-eurosest palgast peale maksude maksmist ja pensionimakseid kontole 1355. Keskmise palgatõusu ehk 9% palgalisa saanuna oli selle inimese netosissetulek aasta tagasi umbes 1245 eurot.
Aasta tagasi moodustas kodulaen kolmandiku sissetulekust ja see tähendas 410-eurost makset. Arvestades keskmist kulu jaotust Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kaalude järgi, oli selle inimese kulud toidule, eluasemele ja transpordile kokku umbes 435 eurot. Muude kulutuste jaoks jäi 400 eurot.
Euribori tõusu tõttu võib tänaseks selle laenu makse olla jõudnud näiteks 480 euroni, jättes lisandunud 110-eurosest palgarahast muudeks kulutusteks 40 eurot. Kulutused toidule, majapidamisele ja transpordile on tõusnud hinnatõusu tõttu 570 euroni juhul, kui ta ostab sama palju toitu, kasutab sama palju kütet ja elektrit. Nii jääb muude kulutuste jaoks alles vaid 305 eurot. Selle reaalne ostujõud on võrreldav eelneva aasta umbes 250 euroga.
See tähendab, et kuu eelarves on vaba raha ostujõud langenud 400 eurolt 250 eurole aasta jooksul. Seepärast hoitaksegi kokku toidult ja transpordilt nii palju kui võimalik, et vähegi muude kulutuste taset hoida. Ka muude kulutuste hulgas on palju praktiliselt vältimatuid kulutusi nagu ravimid, telefon, TV-teenus, internet jms. Seepärast ostetakse enam odavamatest kauplustest ja otsitakse poodidest soodustooteid. Võimalus säästa ja teha muid kulutusi on keskmise palga saajal kahanenud praktiliselt kaks korda.
Veidi paremas seisus on need inimesed, kes on oma kodu ostnud juba mõnda aega tagasi ning seetõttu on laenumakse osatähtsus sissetulekus väiksem. Seega on ka euribori tõusu mõju olnud väiksem. Keerulisemas seisu on aga need inimesed, kelle palgad pole aasta jooksul kasvanud. Samuti on koduga ja toiduga seotud kulutuste osakaal suurem madalama palga teenijate hulgas ning kuna need kulutused on eriti kiirelt kasvanud, siis on nende kuine eelarve suurema surve all.
