Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani rääkis panga pensionireformi üritusel, et praegu on selge, et teise pensionisamba reform tuleb. "Järgmine küsimus on – mis saab edasi? Seadusemuudatuse plussidest ja miinustest rääkides peame mõtlema vastutusele, mis vabadusega kaasneb. Kui mina otsustan mitte säästa, siis keegi peab ju selle kinni maksma. Kui me pensioniraha tuulde loobime, hakkame 30 aasta pärast oma lastele selgitama, et nad peavad meid nüüd üleval pidama," küsis ta. 

Pikkani hinnangul meenutab pensionireform liikluspiirangute kaotamist. "Räägime, et inimesed on targad ja mõistavad, kuidas liiklus toimib. Aga liikluses ei osale ainult mina, vaid ka paljud teised, keda mõjutavad minu manöövrid ja ka vastupidi," tõdes ta. 

Ettevõtja ja investor Raivo Hein soovitas inimestel aga kogumist jätkata. "Me muudame siin 20 aastat vana süsteemi, aga süsteem ise on nagu liitintress - see hakkab tööle lõpus. Peaksime vaatama tulemusi 50-70 aasta pärast," rääkis Hein, kelle sõnul on praeguse reformi tagajärgi raske ennustada.

Praxise mõttekoja analüütiku Magnus Piiritsa sõnul tegelevad kõik Euroopa riigid praegu sama probleemiga – muutuva demograafilise olukorraga, mis nihutab pensionisäästude piisavuse piire. "Olukorra leevendamiseks suurendatakse teisteski riikides ühel või teisel viisil inimeste endi vastutust oma vanaduspõlve sissetulekute tagamisel, kuid see eeldab inimestelt suuremat finantskirjaoskust. On reaalne oht, et raha tarbitakse lihtsalt ära," rääkis ta.

Piirits lisas, et kuna tulevane pension oleneb nii eelnevatest kui ka tulevatest otsustest, siis süsteemi ei tohiks muuta kiirustades, sest arvesse tuleb võtta paljusid tegureid, millest osa on raskesti tagasipööratavad. 

Leedu investeerimis- ja pensionifondide liidu president Šarūnas Ruzgys tõi seejures õppetunnina esile hiljuti Leedus ellu viidud pensionireformi. "Positiivne on see, et reformi ümber toimunud diskussiooni tagajärjel suurenes inimeste teadlikkus pensionist ja huvi enda säästudesse rohkem panustada," rääkis ta.

Samas märkis Ruzgys, et samas oli tegemist juba kolmanda suurema reformiga, mille tagajärjel vähenes rahva üldine usaldus süsteemi vastu ja suurenes ebakindlus oma tuleviku osas. 

Endine Eesti Panga president Ardo Hansson tõi näiteks Poola pensionireformi. "Poola senine pensionisüsteem lõhuti. Paar aastat pärast seda tuli valitsus kokku, vaatas tagajärgedele otsa ja mõistis, et tuleb hakata üles ehitama sarnast süsteemi. Lihtsalt kohmakamat ja kulukamat," selgitas Hansson.

Tema hinnangul paneb pensionireform liiga suured panused esimese samba võimekusele. "Kui jääb vaid esimene sammas, hakkab kogu pensionisüsteem sõltuma liigselt Eesti majanduse käekäigust ja poliitikute otsustest," tõdes ta. 

Kantar Emori käitumisteaduste juhteksperdi Heidi Reinsoni sõnul näitab tarbijakäitumine, et allahindlusprotsent on otsuse tegemisel tihti määravam kui kauba lõpphind. "Teise samba debatis on fookus läinud protsendile – kui tootlus on liiga madal, tundub säästmine ebamõistlik. Selles on loomulikult oma finantsloogika, kuid intressimääradele keskendudes võime unustada, et säästmine ja raha tuleviku tarbeks hoidmine on juba väärtus omaette," rääkis ta. 

Reinson rõhutas, et tarbijad peavad olema valmis, et pärast seaduse jõustumist hakatakse neid igast suunast mõjutama. "Valitsus on oma otsuse langetanud, aga inimesed veel mitte. Tõenäoliselt näeme peagi uusi finantstooteid teise samba raha meelitamiseks ja rohkelt reklaame, mis kallutavad inimesi erinevate tarbimisvalikute suunas," märkis ta. 

Uuringufirma käitumisteaduste juhtekspert lisas, et see, kui suur hulk inimesi lõpuks teisest sambast raha välja võtava