16.10.2024 Kolmapäev

Kasvav trend: üha enam investeeritakse pensionipõlve kindlustamiseks

Ligi 60 protsenti investeerijatest kogub pensionieaks lisasissetulekut ning vähem oluliseks peetakse finantsvabaduse saavutamist, selgub SEB korraldatud uuringust. Kõige populaarsemateks finantsinstrumentideks on seejuures aktsiad ja kolmanda samba fondid.
Joonistub välja, et investeerimise eesmärk pole ainult täieliku finantsvabaduse saavutamine, vaid ka iseenda tuleviku eest vastutuse võtmine ja kindlustunde suurendamine.
Joonistub välja, et investeerimise eesmärk pole ainult täieliku finantsvabaduse saavutamine, vaid ka iseenda tuleviku eest vastutuse võtmine ja kindlustunde suurendamine. Foto: RUP

Arutelud vajaduspõhise pensioni ja süsteemi indekseerimisest lahtisidumise teemal eeldavad noortelt vanaduspõlve kindlustamiseks pikka plaani ning kauaaegsema staažiga palgatöötajatelt rahatarka tegutsemist. Rahakogumise kõrval tõuseb seejuures üha olulisemaks kindlustunde tagajaks järjepidev investeerimine.

Küsitlusele vastanutest 59 protsenti investeerib oma raha pensionipõlveks lisatulu teenimise eesmärgil, samas kui möödunud aastal vastas nii 54 protsenti küsitletutest. Suundumust panna vaba raha investeeringute kujul enda kasuks tööle või elatuda ära passiivsest sissetulekust, peetakse seejuures vähem oluliseks – nii ütles vastavalt 40 ja 25 protsenti vastanutest. 

Oma tuleviku eest vastutuse võtmine ja kindlustunde suurendamine

„Joonistub välja, et investeerimise eesmärk ei ole inimestel üksnes täieliku finantsvabaduse saavutamine, vaid ka iseenda tuleviku eest vastutuse võtmine ja kindlustunde suurendamine. Seejuures on tähelepanuväärne, et ka noored paigutavad oma raha kaugema perspektiiviga vanaduspõlve heaks: 18–27-aastastest investeerijatest 40 protsenti hindas investeeringute eesmärgiks pensioniea kindlustamist,” ütles SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.

„Vanuse tõustes kasvab pensioniea kindlustamise sihtotstarbel investeerijate hulk hüppeliselt ning eesootavad võimalikud muudatused pensionisüsteemis võivad motiveerida üha enam inimesi vanaduspõlve kindlustamisega alustama,” rääkis Visnapuu. 

Pensionipõlveks lisaraha teenimisega alustamiseks tuleks aga esmalt valida sobiv finantsinstrument, mis oleks läbimõeldud riskitasemega. Kuigi uuringu järgi on võrdselt kõige populaarsemad aktsiad ja kolmanda samba pensionifondid, siis selgus, et inimeste teadmised aktsiatest on võrreldes pensionifondidega paremad. Kui viimastest omavad enim teadmisi veidi üle 30 protsendi vastanutest ja suurema osakaaluna naised, siis aktsiatega on finantsinstrumentide seast kõige lähemalt kursis enam kui 40 protsenti investeerijatest, kellest enamuse moodustavad mehed.

Kolmanda samba fondid toovad arvestatava lisaraha pensioniks

„Kuigi aktsiad on ajalooliselt olnud kõrgema tootlusega, on need samal ajal investorile tihti ka riskantsemad. Vähem riske eelistades, on üheks võimaluseks kolmanda samba fondid, mis võivad järjepidevalt investeerides ja pikema aja jooksul koguda pensioniks vägagi arvestatava lisaraha. Lisaks ei saa nende fondide puhul mööda vaadata ka boonusena tulevast maksusoodustusest, mis võib algaja investori jaoks olla üheks motivaatoriks investeeringutega jätkamiseks,” tõi Visnapuu välja.

SEB tarbijauuring toimus 2024. aasta mais ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18–59 aastat.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255