Need vahendid peaksid saama osaks G7 grupi kavandatud abipaketist, mille kogumaht ulatub kuni 50 miljardi dollarini. Von der Leyeni ettepanek vajab siiski enamuse heakskiitu EL-i liikmesriikidelt. Selle vastu on EL-i liige Ungari.
"Venemaa jätkuvate rünnakute tõttu sõltub Ukraina pidevast EL-i toetusest," kirjutas von der Leyen.Seitsmes suurimas lääneriigis (G7) lepiti juunis toimunud tippkohtumisel kokku uue rahalise abi andmises Kiievile. Kogusummas 50 miljardi dollari suurust laenu tagatakse Venemaa külmutatud varade intressituludega. EL-i esindajad osalevad G7 kohtumistel.
Rahaline abi jagatakse riikide ja EL-i vahel. USA soovib projektis osaleda ainult siis, kui Venemaa raha jääb pikemaks ajaks külmutatuks. Ungari on sellele vastu. Vastavalt EL-i reeglitele tuleb raha külmutamiseks iga kuue kuu tagant saavutada 27 liikmesriigi üksmeel.
Von der Leyeni ettepanek näeb nüüd ette viisi, mis ei nõua üksmeelt. Komisjoni ettepaneku kohaselt annaks Euroopa Komisjon ise Ukrainale 35 miljardi suuruse rahalise abi. Komisjoni hinnangul on selleks vajalik Euroopa Parlamendi heakskiit ja kvalifitseeritud enamus liikmesriikidest. See tähendab, et nõusoleku peavad andma 15 riiki, mis esindavad vähemalt 65 protsenti kogu EL-i elanikkonnast.
Ungari peaministri Viktor Orbáni valitsus hoiab häid suhteid Venemaaga. Alates Ukraina sõja algusest on Orbán üritanud takistada läbirääkimisi Kiievi EL-iga liitumise üle, venitanud lääne sanktsioonide kehtestamist ja blokeerinud rahalist ja sõjalist abi. Ta on süüdistanud EL-i, et Ukraina toetamisega tõi liit konflikti Euroopasse. Orbáni arvates ei suuda Ukraina Venemaad võita.
