Teiste teenuste seas saab lisarahastuse õendusteenus hooldekodudes ning tervisekeskused, kel on nüüd võimalus oma meeskonda täiendada kolmanda õe või tervishoiu tugispetsialistiga.
Üldhooldekodude õendusteenust hakkas haigekassa toetama selle aasta algusest. 2021. aastal suunab haigekassa õendusteenusele juurde 540 000 eurot, millest saavad hooldekodud maksta õele puhkuse asendustasu ning palgata õde ka poole koormusega.
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul võimaldavad muudatused senisest paremini leida õdesid hooldekodusse tööle.
See aasta on näidanud, et hooldekodude õendusteenuse rahastus oli vajalik otsus ja teenust tuleb edasi arendada. Tervishoiutöötaja peab olema hooldekodude elanikele igapäevaselt kättesaadav. Tihti mitmekümne kilomeetri kaugusel töötav perearst ei ole selleks piisav lahendus. Rahastame hooldekodude õdede asendustasu, et ka sealsetel töötajatel oleks võimalik puhata, ilma et elanikud jääksid samal ajal ilma püsivast meditsiinilisest abist,
selgitas Friedemann.
Tervisekeskusedki saavad uuel aastal raha juurde. Haigekassa hakkab maksma perearsti juures töötava täiendava tööjõu eest. Tervisekeskus saab ise otsustada, millised on nende patsientide vajadused. Tööle võib palgata õe, vaimse tervise õe või kliinilise psühholoogi. Muudatuse eesmärk on pakkuda inimestele rohkem abi juba perearsti juures ning kaasata õdesid ja tugispetsialiste varasemast enam patsientide murede lahendamisse. Perearstiabisse suunatud muudatuste mõju haigekassa eelarvele on 1,9 miljonit eurot.
Alates uuest aastast rahastab haigekassa koroonaviiruse leviku tõkestamiseks koolitervishoius, perearstiabis ja hoolekandes kontaktivabade infrapunatermomeetrite soetamist. „Kontaktivabade termomeetrite soetamine on vajalik, et piirata viirushaiguste levikut ning kaitsta epideemia ajal nii arste, tervishoiuspetsialiste kui patsiente,“ märkis Friedemann.
Uue teenusena hakkab haigekassa toetama eriarstidevahelist e-konsultatsiooni. See tähendab, et erinevate erialade arstidel avaneb võimalus haigekassa toetuse läbi üksteiselt elektrooniliste vahendite abil nõu küsida. Teenuse eesmärk on parandada selle kättesaadavust ja ravi järjepidevust. Digitaalse konsultatsiooni tulemusena ei pea inimene käima alati mitme arsti juures, vaid tervisemured saavad lahendatud eriarstide omavahelise konsultatsiooniga.
Algaval aastal käivitub Eestis sarnaselt enamiku Euroopa riikidega vastsündinute galaktoseemia sõeluuring. Galaktoseemia on harvaesinev kaasasündinud ainevahetushaigus, mille süvenemist aitab ära hoida üksnes õigeaegne diagnoos ja eluaegne galaktoosivaba dieet. Uue sõeluuringu lisamine kohe pärast sündi tehtavasse uuringusse on oluline, sest galaktoosivaba dieet tähendab muu hulgas ka seda, et vastsündinu ei tohi saada ema rinnapiima.
Emakakaelavähi sõeluuringu puhul muutub uuest aastast testimise metoodika. Varasema PAP-testi asemel hakatakse esmatestina kasutama HPV testi ning selle järel tehakse vajadusel lisauuring. Muudatustega paraneb sõeluuringu kvaliteet, kättesaadavus ja andmehõive. Samuti laiendatakse sõeluuringu sihtrühma - uuest aastast kutsutakse sõeluuringule kuni 65-aastaseid naisi.
Alates 2021. aastast rahastab haigekassa kõikide vähipaikmete sõeluuringuid ka ravikindlustamata inimestele. Muudatus on vajalik, kuna kasvajate varajasele avastamisele suunatud uuringud on oluline osa rahvastiku suremuse vähendamisel. Muudatused aitavad võrdsustada inimeste võimalusi sõeluuringutes osaleda ning kiirendada neile vajaliku ravi kättesaadavust.
