Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on vajadusest asutuse nime vahetada palju räägitud, haigekassa on nimevahetuseks valmis ning nüüd tuleb see ka ära teha.
„Haigekassa on 30 aasta jooksul ülesandeid juurde saanud ja sellega on asutuse tegevuste raskuskese aina enam kaldunud haigestunud inimeste raviarvete maksmiselt inimeste tervise hoidmisele, näiteks on asutuse ülesannete hulka lisandunud ravimihanked, vaktsiinilogistika, ennetusteenused ja perearstiabi korraldus. Sõnumiselguse parandamiseks on oluline, et nimi vastaks asutuse tegelikule olemusele,“ põhjendas Kütt eelnõu vajalikkust.
Komisjoni aseesimees Siret Kotka lausus, et asutuse ümbernimetamisega on asjatult kaua venitatud.
Haigekassa ise on paralleelselt kahte nime kasutanud juba pikka aega ja see on tekitanud inimestes asjatut segadust. Selle segaduse oleks võinud lahendada ära juba varem, kuna on ju täiesti sobiv, et tervise nimel töötava asutuse nimi tervisele ka viitab,
märkis ta.
Eelnõu seletuskirja järgi oli haigekassa põhifunktsioon asutamise ajal solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele, kuid tänaseks on võrreldes asutuse loomise ajaga saadud ülesandeid juurde, vastutatakse ka ravikindlustusega hõlmamata inimeste vältimatu abi ja rahvatervise kaitsega seotud teenuste eest.
Muutunud ülesannete tõttu on asjakohane avalik-õigusliku juriidilise isiku nime muutus. Uueks nimeks saab tervisekassa, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist. Tervisekassa nimi oli kaalumisel juba ravikindlustussüsteemi loomise ajal 1990.–1991. aastal. Toona otsustati ajalooliselt varem kasutusel olnud haigekassa nime kasuks.
Sotsiaalkomisjon algatab haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu neljapäeval ning selle jõustumisajaks on planeeritud 1. aprill.
