Standard annab selged juhised ravietappideks ja hõlbustab koostööd erinevate spetsialistide vahel. Insult on üks keerukamaid haigusi, mille ravi nõuab kiiret ja tõhusat sekkumist, et tagada patsiendile parim võimalik elukvaliteet pärast ravi alustamist. Insuldi raviteekonna arendamine algas 2019. aastal, kui tervisekassa algatas juhtprojekti, mille eesmärk oli parandada insuldipatsientide ravikvaliteeti.

Suurem selgus raviteekonna erinevatest etappidest

„Raviteekonna loomisel tehti tihedat koostööd erialaspetsialistide, kvaliteedijuhtide ja patsientide esindajatega, et selgitada insuldipatsientide käsitlus. Projekti raames tehti kindlaks probleemid ja valupunktid, mis puudutasid nii patsiente kui ka nende ravimeeskondi. Edukalt läbiviidud juhtprojekt ja selle käigus valideeritud lahendused on aluseks 2025. aastal käivitunud ja standardiseeritud insuldi raviteekonnale,“ ütles tervisekassa raviteekondade arendamise spetsialist Laura Vain.

Insuldiseltsi juhatuse liikme Elen Kirt sõnul on insuldi raviteekonna arendamine ja uue standardi rakendamine oluline, sest see annab parema selguse raviteekonna erinevatest etappidest, mis omakorda aitab tagada kogu Eestis võimalikult ühtset, sujuvat ning selget raviteekonda.

„Iga insulti haigestunud inimene peab saama kiiret ja parimat ravi ning taastusravi, sõltumata oma elukohast Eestis,“ rõhutas Elen Kirt. 

Uus raviteekonna standard näeb ette isheemilise insuldi saanud patsientide käsitlust insuldiüksusega haiglates, mille osas on Eestis sertifitseeritud kuus haiglat: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla. 

Insuldiüksusega haiglas alustatud kiire ravi tagab patsiendile vajaliku abi õigel ajal ja sobivas kohas, kuna nendel haiglatel on ka võimekus teostada revaskulariseerivat ravi, kui see osutub vajalikuks. Insuldiüksusega haiglas toimub insuldipatsiendi ravi koostöös multidistsiplinaarse ravimeeskonnaga, kuhu kuuluvad neuroloogid, insuldiõed, taastusraviarstid, füsioterapeudid, sotsiaaltöötaja ja mitmed teised spetsialistid. 

Raviteekonnal on oluline roll insuldikoordinaatoril

Standardis on välja toodud patsiendi teekond insuldisümptomite algusest kuni koju jõudmiseni, sealjuures määratletud, millised tegevused toimuvad insuldiüksuses ehk neuroloogia osakonnas, millised on võimalikud järgnevad ravietapid ning kuidas toimub patsiendi jälgimine raviteekonna vältel ehk 365 päeva jooksul.

Raviteekonnal on oluline roll insuldikoordinaatoril, kes toetab patsiente insuldijärgse eluga kohanemisel, suunab neid vajalike tugiteenusteni, jälgib patsiendi isikliku terviseplaani eesmärkide täitmist ning pakub motiveerivat tuge ja nõu nii patsientidele kui ka nende lähedastele.

Üks suuremaid probleeme on insuldipatsientide puhul haiglajärgne periood, mil enamik patsiente peab kohanema suurte elumuutustega. Raskematel juhtudel on tarvis kaasata kogu tugivõrgustik, kohandada elukeskkonda ning kasutada erinevaid teenuseid ja abivahendeid igapäevaelu hõlbustamiseks. Sotsiaalteenuste tõhusamaks rakendamiseks tutvustatakse insuldipatsientidele ja/või nende lähedastele erinevaid sotsiaalteenuseid juba insuldiüksuses. See aitab tagada, et patsiendi vajadused tuvastatakse ja lahendused planeeritakse enne haiglast koju suundumist.

Oluline samm Eesti tervishoius

Tartu Ülikooli kliinilise neuroloogia professor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Janika Kõrv sõnul on Eestis insuldi akuutravi heal tasemel, ent patsientide elukvaliteedi parandamiseks insuldijärgselt tuleb muuta kogu insuldijärgset raviteekonda sujuvamaks ning parandada lõimumist tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel. „Isheemilise insuldi standard, mis rakendus 2025. aastal, keskendub just nende eesmärkide saavutamisele ning aitab kaasa ka Euroopa insuldi tegevuskava 2018-2030 elluviimisele Eestis,“ lisas arst. 

Uue standardiga koos rakenduvad ravi rahastamise lepinguga reguleeritud isheemilise insuldi raviteekonna jälgimisindikaatorid. Need aitavad jälgida uue standardi jõustumist praktikas ning annavad tervishoiutöötajatele ja süsteemi arendajatele võimaluse hinnata standardi rakendamise efektiivsust. Jälgimisindikaatorite rakendamise perioodi lõpus analüüsitakse kogutud andmeid, et määrata, millised indikaatorid saavad aluseks tulemuspõhise tasustamismudeli loomiseks. See lähenemine loob eeldused tervishoiusüsteemi jätkuvaks arendamiseks ning tõstab insuldipatsientide ravikvaliteeti.

„Insuldi raviteekonna uus standard ja võimekus selle rakendumist mõõdikute abil jälgida tähistavad olulist sammu Eesti tervishoius. Standardiseeritud käsitlus, multidistsiplinaarne lähenemine ja tervisetulemite kogumine loovad aluse tõhusamaks raviks ning aitavad insuldist taastujatel saavutada parema elukvaliteedi,“ kinnitas Laura Vain.