Samuti tuletab häirekeskus meelde, et kiiret abi vajavas olukorras on kõige olulisem teada oma täpset asukohta ja selleks on parim viis vaadata koordinaate telefoni kaardirakendusest.
"Suvekuudel, sealhulgas pühadeperioodil, kasvavad kõnekoormused hädaabinumbrile, sest pikad pühad tähendavad rohkem vabu päevi, mil inimesed viibivad rohkem vabas õhus ja suurenevad alkoholi kogused. Möödunud aasta 23. ja 24. juunil tehti hädaabinumbrile pea 3700 kõnet ööpäevas ja alla pooltel juhtudest vajati politsei, kiirabi või pääste abi," sõnas häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.
Pühadeks on häirekeskus planeerinud tööle rohkem päästekorraldajaid, kes vastavad 112 hädaabikõnedele.
Oleme valmis nii-öelda tipptundideks, mil kõne ootejärjekord võib olla tavapärasest mõnevõrra pikem. Seetõttu on oluline meeles hoida, et kui elu, vara või tervis on ohus ja helistatakse hädaabinumbrile 112, siis tuleb püsida liinil kuni kõnele vastatakse. Kui kõne katkestada ja uuesti helistada, siis liigub helistaja ootejärjekorra lõppu ehk liinile pääsemine võib viibida.
Pühadeperioodil vajatakse enim kiirabi erinevate vigastuste ja traumade tõttu. Politsei valdkonnast on sagedasemad kõned seotud alkoholi ja joobes inimestega ning vägivallaga. Päästjate abi vajatakse enim käest läinud jaanilõkete pärast.
Häirekeskuse kriisijuhi Janek Muraka sõnul helistatakse pühadel palju ka lärmi pärast. „Saame igal aastal kõnesid, kus kurdetakse öörahu rikkumise üle ja soovitakse politseid, kes kutsuks lärmavad peolised korrale. Peame nendele helistajatele aga rahulikult, kuid järjepidevalt selgitama, et öörahu ei kehti kolmel korral aastal – aastavahetusel, vabariigi aastapäeval ning 23. juuni öösel vastu 24. juunit. Paneme kõikidele pidutsejatele südamele, et tähistataks vastutustundlikult ning avalikus kohas tuleb käituda nii, et teisi ei häiriks."
Igal pidulisel on võimalik anda oma panus, et pühad mööduksid häirevabalt. „Tea alati oma asukohta – selleks oska määrata oma telefoni kaardirakendusest koordinaate, sest võõras kohas jaanituld tehes ei pruugi kriisiolukorras aadress kohe meenuda või looduses olles ei osata täpselt öelda. Lisaks kanna kaasas esmaabikotti ning salvesta telefoninumbrid, kuhu erinevate murede korral pöörduda. Perearstiga saab nõu pidada numbril 1220 ning mürgistusinfoliin 16662 annab juhiseid, kuidas toimida näiteks toidumürgistuse korral ja tuleohutuse kohta saab küsida riigiinfo telefonilt 1247,“ meenutab Murakas.
„Kui aga on kiiresti vaja politseid, päästet või kiirabi ja helistad 112 numbrile, siis tuleb püsida liinil ning vastata päästekorraldaja küsimustele ja täita saadud korraldusi. Oluline on teada, et sel ajal, kui päästekorraldaja küsib abivajajalt lisaküsimusi, on sageli kiire abi juba teele saadetud.“
