Uue süsteemi peamine eesmärk on senisest veelgi kiiremini ja täpsemalt välja selgitada inimeste abivajadus.
Siiani kehtinud hädaabiteadete menetlemise küsimustikus olid kindlas järjestuses jah või ei vastustega küsimused, mille vastustest tulenes kiirabi väljasõidu prioriteet ehk D, C, B, A või nõuanne.
Probleemi teada saamiseks tuli küsida mitmeid kohustuslikke küsimusi, millest mõned olid üsna ajamahukad ja alles seejärel sai kiirabi abivajaja poole saata. Uus kriteeriumipõhine küsimustik võimaldab kasutada avatud küsimusi.
Helistaja räägib avatult oma murest ja sellest tulenevalt esitab päästekorraldaja täpsustavad küsimusi ning selgitab välja abivajaduse. Kõne põhjal otsitakse kindel kriteerium, mille aluseks on meditsiiniline sümptom või sündmus.
Ohuhinnangute süsteem on välja töötatud maailmas laialt kasutusel oleva ja heaks kiidetud kutsetöötluse manuaali põhjal. Projekti ettevalmistamisega on tegeletud 2017. aastast, eeskujuks on olnud Taanis kasutusel olev intervjueerimise metoodika, mis on efektiivsust juba tõestanud. Siiani kasutusel olnud küsimustik pärineb aastast 2008.
37 tüüpjuhtumi seast õige kriteeriumi leidmisel alarmeeritakse kiirabi kohe ja saadetakse välja vajalik abi. Korraga arvestatakse kirjeldatud sümptomeid või probleemi ning traumamehhanisme.
Tüüpjuhtumid tähendavad kontrollnimekirja, mis on koostatud elutähtsate funktsioonide kaupa. Kõige akuutsemad terviserikked on nimekirja eesotsas ja vähem ohtlikud selle lõpus.
Need mured, mis ei vaja kiirabi sekkumist suunatakse perearsti infotelefonile 1220 või soovitatakse võimalusel konsulteerida oma perearstiga või juhendatakse helistajat telefonitsi. Abita ei jää keegi.
"Esimesed päevad uute ohuhinnangutega on sujunud tõrgeteta. Häirekeskuse päästekorraldajad on nüüdseks nende kasutamist juba kuid harjutanud ja tunnevad end kindlalt. Uusi päästekorraldajaid õpetataksegi aga juba uute ohuhinnangute põhjal välja," ütles 112 grupi meditsiiniekspert Pille Saar.
Kiirabi valdkond moodustab 64 protsenti juhtumitest, mille häirekeskus registreerib. Seega on tegemist ühe üliolulise partneriga, kelle abistamine saab alguse numbrilt 112. Uute ohuhinnangute kasutusele võtmise initsiatiiv tulebki just kiirabipidajatelt. Eesti Kiirabi Liidu juht Lilian Lääts rõhutas, et eesmärk on anda abi võimalikult kiiresti neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Kiirabiressurssi tuleb kasutada moel, kuidas seda kõige enam vaja on.
Oleme valmis, et nagu iga uue asjaga, läheb ka uute ohuhinnangute sisse töötamisega aega. Pärast esimesi kuid saame vaadata, kas uus süsteem vajab korrigeerimist tulenevalt kohalikest oludest,
ütles Lääts.
