COVID-19 tõrje teadusnõukoda leiab valitsusele esitatud raportis, et viiruse leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu. Eestis kehtestatud piirangud on olnud õigeaegsed ja adekvaatsed.

Praegu kehtivate piirangute eesmärk on aeglustada viiruse levikut, ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust ja panna alus viiruse tõrjumisele Eestist. Vastu võetud meetmete tegelik efekt ilmneb 10–14 päeva jooksul alates nende rakendamisest.

Samas nendib teadusnõukoda, et alates piirangute rakendamisest on viiruse levik Eestis olnud suhteliselt stabiilne. Nii on uute diagnoositud juhtude arv päevas perioodil 16.– 22. märtsini jäänud vahemikku 9–34 ehk keskmiselt 22 juhtumit ning seda ilma märgatava eksponentsiaalse kasvu trendita. Analüüsitud on peamiselt riskigruppi.

Teadusnõukoja hinnangul on kehtestatud piirangud on adekvaatsed, nende rakendamist tuleb jätkata, kuid mõned meetmed vajavad tugevdamist.

Viiruse edasise leviku hindamise prognoosimudelites kasutatud parameetrite aluseks on rahvusvahelised andmed, mis ei pruugi vastata täpselt Eesti oludele. Seega tuleb teadusnõukoja hinnangul suhtuda reservatsiooniga tulemustesse, eriti pikemaajalistesse prognoosidesse ning tegelik epideemia kulg sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ka kehtestatud meetmete tõhususest.

Teadusnõukoja hinnangul võib nädala pärast haiglaravi vajavate patsientide arv kasvada kuni 200-ni või rohkem ja neist ligukaudu veerand võivad vajada intensiivravi. Intensiivravi vajajate arv võib kahe nädala pärast ületada 100 ning kolme nädala pärast olla 200 ja 300 vahel.

Suremuse prognoosimine on teadusnõukogu hinnangul väga keeruline ning eelkõige sõltub see sellest, kas suudetakse ära hoida haiguse laialdasem levik vanemates elanikkonna gruppides.

Teadlased soovivad käesoleva nädala reedeks kokku leppida ühtses prognoosimudelis. 

Covid-19 nakkus esineb viiel protsendil nakatunutel kopsupõletiku ja hingamispuudulikkusega, mis vajab intensiivravi ja enamasti ka hingamisaparaati. Need viis protsenti haigetest vajavad seega kolmanda astme intensiivravi.

Eestis on võimekus hospitaliseerida 80 Covid haiget kolmanda astme intensiivravi voodikohale. Lisavõimekuse tagamiseks on vaja muuta 50 teise astme voodikohta kolmand astme võimekuseni, selle tulemusel tekiks 130 kolmanda astme voodikohta Covid-19 haigete raviks.

Veelgi on võimalik laiendada võimekust 75 hingamisaparaadi lisandumisel, kuid nende meetmete kasutuselevõtt eeldab arstide, õdede ka hooldajate ümberõpet. Intensiivravi voodikohtade kättesaadavus vajab üleriigilist koordineerimist, et haigeid saaks operatiivselt liigutada sinna, kus on olemas vabad voodikohad.