Kiige sõnul on viiruse leviku pildis näha väikest paranemist ja viimased seitse päeva on nakatunute numbrid langenud. "Tänased numbrid pole veel avalikud, aga nakatunute arv peaks olema ligi tuhande võrra väiksem kui nädal tagasi," ütles Kiik täna riigikogu erikomisjoni istungil.
Tema sõnul on haiglatel raskem olukord Lõuna meditsiinistaabis, kergemini on läinud Põhja-Eestis. "Lõuna meditsiinistaabis on peetud ka läbirääkimisi, et saaks vajadusel transportida patsiente Soome. Õnneks seda vaja pole läinud, kuid see valmisolek on olemas," ütles Kiik.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige, haigla ülemarst ja Põhja meditsiinistaabi juht Peep Talving lisas, et Põhja meditsiinistaabis on kümme haiglat ning terviseameti raport näitas teisipäevase seisuga üle Eesti 611 COVID-haiget.
"Teatud langus on toimumas, mis on hea," ütles Talving, märkides, et 10. oktoobris oli hospitaliseeritud haigestunute saldo päevas 20+, nüüd aga seitsme haigestunu juures. "Me oleme liikumas allapoole nii nakatumises kui ka hospitaliseerimises, mis on positiivne kogu haiglavõrgule," ütles Talving, lisades, et siiski on jätkuvalt vaja oluliselt piirata plaanilist ravi.
"Kokkuvõttes on Põhja staabis raske, kuid erakorraline abi on jätkuvalt tagatud. Ja loomulikult käib triaaž alati," ütles Talving.
Hoidku parimad vaimud, et ei tekiks juurde masskannatanutega situatsiooni.
Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst ja Lõuna meditsiinistaabi juht Juri Karjagin ütles, et olukord on haiglakohtade osas Lõunas pingelisem kui Põhjas. "Kui Põhja staabis on 72 protsenti avatud voodikohtadest hõivatud, siis meil on see number 85 protsenti ning kõik uued avatud voodikohad saavad COVID-patsientidega täidetud," ütles Karjagin.
Intensiivravis on Lõuna staabis 31 voodikohta, millest koguni 25 on mõeldud COVID-patsientidele. "Nii et olukord on keerukas ja probleem on selles, et kui kevadise laine ajal oli näha, et hospitaliseerimine hakkas langema kaks nädalat pärast nakatumiste languse algust, siis intensiivravi osakonnas hakkab patsientide arv langema alles neli nädalat pärast nakatumiskõvera langema hakkades," selgitas Karjagni.
Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemets märkis, et praegu on näha selget langustrendi, mis ei ole juhuslik kõikumine. "Mis on selle kaasa toonud, seda veel täpselt öelda ei oska," ütles Vaiknemets, lisades, et tõenäoliselt on põhjus olnud piirangute karmistamises. "Kõik sõltub sellest, milline on inimeste ohutaju ja käitumine."
Prognoosi järgi on Vaiknemetsa sõnul lähiajal oodata, et päevas lisandub siiski ligi 1300 haigestunut, samas tähendab see ligi 500-st langust oktoobri keskpaiga seisuga. "Sellel nädalal ei tee terviseamet valitsusele ettepanekut veelgi ulatuslikumate piirangute kehtestamiseks."
