Luminori pensionifondide juhi Vahur Madissoni sõnul näitab tänavu aprillis läbi viidud Norstati küsitlus, et seitse protsenti inimestest kavatseb oma sissemakset tõsta nelja protsendi peale ning üheksa protsenti inimeste sõnul tõstavad nad sissemakse kuue protsendi peale.
„Kolmandiku vastajate sõnul jätavad nad oma sissemakse tänasele tasemele ehk maksavad jätkuvalt teise pensionisambasse kaks protsenti oma palgast," kirjeldas Vahur Madisson. „Samas tervelt pooled pole oma sellealast otsust veel langetanud ning usutavasti võib prognoosida, et teadlikkuse kasvades võib suurema omaosaluse kasuks otsustajaid veel juurde tulla."
Vahur Madissoni sõnul annab selleks ootuseks alust teinegi küsitluse tulemus, mille kohaselt on Eesti inimesed suhteliselt hästi oma pensionivaraga kursis ehk inimesed reeglina teadvustavad vastutust oma tuleviku ja pensioniea suhtes.
„Uurisime, kui hästi on inimesed kursis sellega, mis tema rahast teises sambas saab ning kuidas raha koguneb. Vastanutest 40 protsendi sõnul on nad sellega hästi kursis, 39 protsenti nimetas end üldiselt kursis olevaks ning vaid pisut üle viiendiku pidas end mitte kursis olevaks," rääkis Luminori pensionifondide juht.
Põhjusi teise samba sissemakse suurendamiseks on Vahur Madissoni sõnul üldistavalt kaks – pikemaajalisest vaatest on põhjuseks vajadus enda sissetulekut pensioniks kindlustada ning lühiajalises vaates ka maksuefektiivsus.
„Maksuefektiivsus tuleneb sellest, et teise sambasse läheb makse brutopalgast, enne kui palk jõuab inimese pangakontole. See tähendab, et tulumaksu sellelt summalt kinni ei ole peetud ning investeeritav summa läheb otse ja koheselt pensionifondi ja hakkab seal tulu teenima," osundas Madisson.
Vahur Madissoni sõnul on igal palgasaajal mõistlik vähemalt kaaluda teise samba sissemakse suurendamist, kuna nii on võimalik endale vanaduspõlveks kogutava summa kasvu kiirendada. „Kindlasti tasuks analüüsida, kuidas mõjutab see samm inimese igakuist eelarvet: kui kuuele protsendile tõstmiseks võimalused puuduvad, siis võiks mõelda, äkki õnnestub osalust tõsta vähemalt neljale,” lisas Luminori pensionifondide juht.
Pensionikoguja saab avalduse oma teise samba maksemäära tõstmiseks esitada pensionikeskuse iseteeninduses või internetipangas. Kui avaldus esitada hiljemalt jooksva aasta novembri lõpuks, rakendub uus maksemäär järgmise aasta jaanuarist. Maksemäära tõstmisel jääb jätkuvalt samaks riigi poolt pensionisambasse lisatav raha ehk neli protsenti brutopalgast.
Uuringufirma Norstat viis Luminori tellimusel läbi pensionikogumise teemalise uuringu kõigis kolmes Balti riigis tänavu aprillis. Eestis küsitleti kokku 1003 inimest vanuses 18-65.
