Urmo Uiboleht tõi välja, et õudset reaalsust, millega seisavad iga päev silmitsi koolijuhid üle Eesti, kajastab adekvaatselt ka Arenguseire Keskuse värske raport õpetajate töölt lahkumisest.
“2019.–2022. aastani kasvas igal aastal töölt lahkujate määr rohkem kui 30 protsenti. Häirekellad võiks kõlama panna see, et neist ligi 80 protsenti olid parimas tööeas õpetajad – ei mindud mitte pensionile, vaid lihtsalt ära. Aga ka pensionile lähevad aina rohkemad, sest enamik Eesti õpetajaid on juba täna üle 50 aasta vanad ja iga neljas-viies üle 60 aasta vana,” selgitas Uiboleht.
Koolijuhtide eestkõneleja tõstis esile ka Arenguseire Keskuse raportis väljatoodut, et nendes riikides, kus õpetaja töötasu on kõrgem, on ametist lahkumise määr madalam.
“On elementaarne, et õpetaja palk on teiste kõrgharidusega töötajatega võrdne. Täna on see Eestis aga 25 protsenti madalam. Koolijuhtidel ei linnas ega maal ei ole lihtsalt piisavalt ressursse, et kvalifitseeritud õpetajaid tööl hoida,” nentis Uiboleht.
Eesti Koolijuhtide Ühenduse juht rõhutas, et lisaks kiirele õpetaja miinimumtasu tõusule on vaja oluliselt kasvatada ka palkade diferentseerimise fondi.
“See on tühi ja eksitav jutt, et veidi kasvanud diferentseerimisfond lahendabki õpetajate palgamure ära. Praegu saab koolijuht ääri-veeri kompenseerida klassijuhatamist, õpetajatele langenud lisakohustusi ning muud hädavajalikku, aga ligilähedaseltki pole raha, et vähendada õpetajate ületöötamist ja läbipõlemist või investeerida õppekvaliteeti. Ka kaasavat haridust ja eestikeelsele haridusele üleminekut ähvardab õpetajate puudusel läbikukkumine,” tõi Uiboleht välja.
Koolijuht lisas, et Eesti Haridustöötajate Liidu mulluse uuringu kohaselt on 92 protsenti õpetajatest tundnud läbipõlemist.
“Normaalne oleks, et õpetajate palgafond on piisav, et alustavad õpetajad saavad sisse elada, kogenud pedagoogid tunnustust, klassid saaks olla väiksemad ja lapsed rohkem tähelepanu,” loetles koolijuhtide esindaja.
Urmo Uibolehe sõnul on õige, et haridust nähakse lahendusena paljudele ühiskondlikele probleemidele. “See potentsiaal ongi olemas – aga selle jaoks on vaja ka hariduses töötavatesse inimestesse piisavalt investeerida,” toonitas Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees.
