Riiklik lepitaja peab seega otstarbekaks kasutada kogu 4,3-protsendine õpetajate palgatoetuse suurenemine riigieelarves palga alammäära tõstmiseks, jättes palgafondi diferentseerimise koefitsiendi senisele 17,1 protsendi tasemele.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas lepituskoosolekul, et ministeerium leiab oma eelarvest täiendavad kaheksa miljonit eurot, mis võimaldab tõsta õpetajate palga alammäära 3,1 protsenti ja viia see järgmisel aastal 1803 euroni tingimusel, et palkade diferentseerimise määr tõuseb kavandatud 20 protsendi tasemele.
Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri pidas arengut positiivseks, leides siiski, et palga alammäär peaks tõusma vähemalt viis protsenti, mis tähendaks diferentseerimisfondi kasvu 17,8 protsendi tasemele.
Riiklik lepitaja ootab kollektiivse töötüli osapoolte lõplikke seisukohti hiljemalt teisipäeval, 5. detsembril, kuna võimalik kokkulepe nõuab 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmist.
„Kui osapooled saavutavad kompromissi, vormistame siduva kokkuleppe, vastasel juhul lõpeb lepitusmenetlus erimeelsuste protokolliga,“ märkis riiklik lepitaja Meelis Virkebau. „Kui kokkulepet ei tule, kehtestab valitsus pedagoogide palga alammäära oma äranägemisel, ametiühingule annab erimeelsuste protokoll aga õiguse korraldada kollektiivne surveaktsioon. Olen täiesti veendunud, et halb rahu on parem kui hea sõda," rõhutas riiklik lepitaja.
Riiklik lepitaja kutsub jätkuvalt kohalike omavalitsuste ühendusi ning erakoolide pidajaid ministeeriumi ja ametiühingu kokkuleppega ühinema. Jõus on ka varasem soovitus moodustada viivituseta neljapoolsed töörühmad, et kooskõlastada eesmärgid ja panna paika teekaart pedagoogide kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste, karjäärimudeli, palgamudeli ja koolivõrgu tuleviku kujundamiseks.
Riiklik lepitaja algatas kollektiivse töötüli üldhariduskoolide pedagoogide 2024. aasta palga alammäära küsimuses 2. oktoobril Eesti Haridustöötajate Liidu avalduse alusel.
