Kui tüdrukute hulgas on koolivägivalla ohvriks langenuid 22,4 protsenti, siis poiste osas veidi vähem - 19,8 protsenti. 17 protsenti lastest tunnistas, et on koolis teisi kiusanud. Kui koolikiusamisest pääsenute seas on kiusajate osakaal 11,8 protsenti, siis kiusajate seas on see peaaegu kolm korda kõrgem ehk kiusatud lastest on 33,2 protsenti ka ise teisi kiusanud.
Koolikiusamise ohvriks satuvad 1,6 korda sagedamini lapsed, kes elavad peredes, mille mudel erineb kas kahe vanema või üksikvanema omast. Sellisel juhul on sageli tegemist lastega, kes elavad vanavanematega, lastekodudes ja nii edasi.
Koolikiusamise ohvriks langemise ja vanema poolt lapse suhtes füüsilise jõu kasutamise vahel on uuringu andmetel seos. Lapsed, keda vanemad füüsiliselt karistavad, langevad kaks korda sagedamini koolikiusamise ohvriks võrreldes lastega, kelle suhtes vanemad füüsilist jõudu ei kasuta.
Kõige levinum on laste seas varguse ohvriks langemine, seda on elu jooksul kogenud 30,3 protsenti ja viimase aasta jooksul 21,7 protsenti. Järgnesid küberkiusamine ja kallaletungid vastavalt 19,4 ja 11 protsendiga.
Uuringu eesmärk on kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 7.-9. klassi õpilaste hulgas. Samuti sooviti selgitada, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega.
Tegu on koolipõhise uuringuga, mis viidi läbi detsembrist 2013 kuni veebruarini 2014. Uuringu sihtgrupi moodustasid Eesti üldhariduskoolide 7.-9. klasside õpilased. Kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu läbiviija on Tartu Ülikool.
Eelmine laste hälbiva käitumise uuring viidi Eestis läbi 2006. aastal.
