"Hiljuti juhtus Tallinnas selline lugu, et talgute käigus korrusmaja keldrit koristada soovinud talgulised avastasid sealt suure koguse kemikaale. Anumates kemikaalid viidi majaesisele trepile ja kutsuti ka päästeamet," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Kemikaalid koguti tema sõnul autosse ja viid päästeameti viidatud kogumiskohta, sest tavajäätmete hulka neid panna mingil juhul ei tohi.
"Kemikaalide utiliseerimise eest tuli tasuda üsnagi soolane arve," vahendas Mardi, kes tuletas meelde, et kemikaaliseaduse (KemS) § 16 lg 1 sätestab, et kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale. KemS § 17 lg 2 kohaselt peab kemikaali käitleja järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks.
KemS § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud määruse nr 106 § 5 sätestab nõuded kemikaalide hoiukohale. "Muuhulgas peab hoiukoht tagama kemikaalide hoidmise viisil, mis ei kahjusta inimest, keskkonda ja vara. Samuti peab hoiukoht olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega," vahendas Mardi.
"Korteriomaniku kohustusi käsitledes on Riigikohus rõhutanud, et kaasomanik on kohustatud nii kaasomandi osa kui ka korteriomandi reaalosa kasutama nii, et see oleks kooskõlas seadustega, korteriomanike otsustega ega kahjustaks teiste omanike õigusi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-90-13, p 14). Korteriomaniku kohustus kasutada kaasomandi osa kookõlas seadustega hõlmab endas kohustust arvestada kaasomandi kasutamisel kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses, korteriomandiseaduses jt seadustes sätestatud nõudeid," rääkis ta. "Viidatud seadustega ei ole kooskõlas kemikaalainete käitlemine (nt kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine vms) korterelamu keldriboksis. Kemikaalide käitlemine sh hoiustamine saab toimuda selleks ettenähtud tingimustel ja ohutusnõuetele vastavas ruumis. Korterelamu keldriruum kemikaalide käitlemiskohaks ei ole."
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab kortermaja elanikele meelde, et nii nagu korteris, tuleb ka keldris pidada silmas ohutusnõudeid, hoida puhtust ja korda ning täita ühistu poolt seatud sisekorraeeskirju.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
