„Kui korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse tema volitused pikenenuks kuni uue juhatuse liikme või valitseja valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini. Samuti peab korteriühistu, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril,“ tuletab Mardi meelde.

Milline on nõuetekohane tähtaeg korteriühistu üldkoosolekust teatamiseks?

„Seaduse kohaselt on nõuetekohane tähtaeg korteriühistu üldkoosolekust teatamiseks vähemalt 7 päeva, kui KÜ põhikirjas on märgitud pikem tähtaeg, tuleb lähtuda sellest,“ märkis Urmas Mardi.  „Korduskoosoleku kutse peab olema avaldatud 10 päeva jooksul pärast otsustusvõimetuks osutunud  koosolekut, ent mitte varem kui 2 päeva pärast. Korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata, seda on kinnitanud ka riigikohus.“

Millised on üldse korteriühistus võimalused otsuseid vastu võtta?

Kõige tuntum võimalus on Mardi sõnul muidugi klassikaline korteriühistu üldkoosolek. „Teine võimalus on otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Juhatus saadab sel juhul otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Soovitan määrata 7 päevast pikem tähtaeg, sest  pikema tähtaja puhul on otsuse vastuvõtmise perspektiivid suuremad,“ rääkis Mardi.

Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda Mardi sõnul ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Ehk siis kui põhikirjas on kvooruminõue, tuleb seda arvestada ka otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Kas kvooruminõue on täidetud või mitte selgub laekunud tagasisidest –  määrav on  laekunud seisukohtade arv. "Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Näide: põhikirjas on kvooruminõudeks 50+1 liikme osalus. KÜ-s on 10 liiget, otsuste vastuvõtmisel osaleb 6 liiget. Otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on vähemalt 4 häält,“ toob ta näite.

Kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, siis nende jaoks on tänu 24. mail jõustunud seadusemuudatustele tingimused mõneks ajaks leebunud:  korteriomanikud võivad kuni 2020. aasta 31. oktoobrini  koosolekut kokku kutsumata otsuseid teha, kohaldades seaduses sätestatud häälteenamuse nõuet ehk siis otsuse poolt peab olema üle poole seisukoha teatanud korteriomanikest,

selgitas EKÜL õigusosakonna juhataja.

“Juhul kui korteriühistu põhikirjas on järgnev säte: ”Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt või vastu hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed”, siis minu soovitus on see põhikirjas ära muuta, sest vastasel juhul peate antud sätet alates 1. novembrist 2020 täitma ja minu hinnangul suuremates majades koosolekuid selles vormis korraldada ei saa, sest ei ole võimalik, et kõik otsuste osas oma seisukoha avaldavad.”