Milline autotootja on täna kõige lähemal isejuhtivale autole? Tesla on vale vastus.
Tänapäeva autode kvaliteedi mõõdupuuks pole ammu enam vigurvärvitud ilukilbid ega nahkkattega rool. Euro NCAP-testides põruvad järjest kõik sõidukid, mille baasvarustuses pole turvaabisid, mis suudaksid sõitjaid ja jalakäijaid õnnetuse korral hullemast säästa.
Latt on kõrgel, ja panused suured: igal aastal hukkub üle maailma liiklusõnnetustes 1,3 miljonit inimest, Euroopas umbes 25 000. Eestis sureb aastas liiklussurma ligikaudu 100 inimest. Väikese Maarjamaa jaoks on ka üks hukkunu liig. Nõnda vaatamegi autoinseneride poole ja küsime, kus on lahendused, mis aitaksid hoida inimelu?
Isejuhtiva auto pealisülesanne: kaitse inimest tema rumaluse eest
Autotööstuses on praeguseks välja joonistunud kaks selget trendi: panustatakse uudsetesse jõuallikatesse ning isejuhtivate sõidukite arendamisse. Kui elektriautod on juba uus normaalsus - Norra valitsus on särtsukate rohkusest nii nörritatud, et plaanib suuremaid neist maksustada - siis isejuhtivate sõidukite tulemist piirab õigusruumi puudulikkus: kuidas ja kui palju “intelligentne” sõiduk inimeselt juhtimist üle võtma peaks ning kelle sõna kriitilises olukorras maksab?
Eesti “krattlaw” ehk robootikaseaduse vastuvõtmine saab olema eeskujulik näide sellest, kuidas moodne tehnika inimesega suhestuma panna. Seadusesilma ees on isejuhtiv sõiduk vahend, mis loodud inimest toetama ja kaitsma.
Sarnaselt sõnastas oma pealisülesande uudsete juhiabide arendamisel ka Volvo juba viis aastat tagasi: aastaks 2020 tuleb liikluses jõuda “nulltolerantsini” ehk vältida ühegi inimese hukkumist või raskelt viga saamist liikluses Volvo märki kandvate masinate läbi.
Rootsi autotootja Volvo on täna üks innovatiivsemaid autonoomsete tehnoloogiate juurutajaid. Veidi üllatav, sest seni on oma “isejuhtivat autot” jõuliselt promonud üksnes Tesla. Kui kahe tootja arendusi võrrelda, selgub huvitav tõsiasi, et Volvo 90 seeria sõidukid on võimelised julgemaks “isemõtlemiseks” kui ühegi teise brändi mudelid tänasel päeval.
Volvo mõistus päästab pahandustest
Kõigil Volvo 90. seeria autodel - S90 noobelsedaanil, V90 mugaval universaalil ning ruumikal XC90 maasturil on standardvarustusena peal kõige uuem “pahanduste vältija” ehk Pilot Assist 2.0 koos City Safety süsteemiga. Lisavarustusena saab autonoomse sõiduabikomplekti soetada ka populaarsele XC60 linnamaasturile.
Pilot Assisti ülesandeks on - nagu nimigi ütleb - assisteerida autojuhti tihedas linnaliikluses ja pikkadel maanteesõitudel. Automaatselt pealelülituv roolimisabi aitab autot rajajoonte vahel juhtida ning hoida eelsõitva autoga ühtlast kiirust.
Adaptiivne kiirusehoidik võimaldab juhil valida eelsõitjaga sobiva distantsi. Edasi toimetab assistent juba ise, jälgides kaamerate ja radaritega eesliikuja kiirust, tuvastades ümbruses võimaliku ohuolukorra ning kiirust vastavalt vähendades ja vajadusel peatumiseni pidurdades. Sealjuures ei rapsi robotabiline vaid korraldab kõik ära äärmiselt sujuvalt, tõenäoliselt paremini, kui inimene sarnases olukorras ise reageerida suudaks.
Juht võib igal ajahetkel ignoreerida Pilot Assisti juhtimisnõuannet ja juhtida auto teise suunda, näiteks rea vahetamiseks või takistuse vältimiseks teel. Sobival hetkel lülitub assistent tagasi tööle. Tema toimetamist saadab helendav rooliratta sümbol, mis aktiveerituna on rohelist värvi.
Adaptiivsele kiirusehoidikule lisaks aitab juhti edumeelne City Safety süsteem. Selle täiustatud variandis lisandub automaatsele pidurdusele kokkupõrkeennetus, mis lülitub töösse olukorras, kus üksnes kiiruse mahapidurdamisest jääb väheks. City Safety aitab ära hoida kokkupõrkeid sõidukite, jalakäijate ja suurte loomadega, juhtides sõiduki neist turvaliselt mööda. Juhtimisabi on aktiivne kiirustel vahemikus 50-100 km/h.
Mõne aastaga, mil see süsteem on kasutusel olnud, on Volvo juhtide tagant otsasõitude arv vähenenud ligi kaks korda ning pole teada ühtegi rasket vahejuhtumit jalakäijate või ulukitega.
Volvo City Safety tuleb appi ka juhtudel, kui auto kaldub üle keskjoone ja on oht vastassuunast tulevate sõidukitega kokku põrkamiseks. Oma viisakal moel annab auto juhile märku, et aeg on tegutseda ning juhib sõiduki tagasi õigele sõidurajale, kokkupõrkekursilt eemale. Assistent on aktiivne kiirustel kuni 140 km/h.
Volvo valikuline pimenurga infosüsteem, mis hoiatab juhte pimedas nurgas olevate autode eest sisaldab juhtimisabi funktsiooni, mis aitab vältida potentsiaalseid kokkupõrkeid pimenurgas olevate autodega, samuti juhtides auto tagasi oma sõidurajale ja ohust eemale.
“Tarkade” Volvode juhtidel avaneb lähitulevikus Eestis võimalus olla ühendatud värkvõrku: üksteise lähedale sattuvad Volvod on võimelised omavahel jagama infot valitsevate teeolude ja võimalike ohtude kohta. See infovahetus aitab omakorda kaasa liikluse sujuvamaks muutmisel.
Inimene on auto mõttekaaslane
Isegi siis, kui robootikaseadus tulevikus ütleb, et isejuhtivad autod võivad inimeselt juhtimise üle võtta, ei muutu autojuhi vastutus olematuks. Volvo eeldab, et kuitahes edumeelsete autopiloot-tehnoloogiate puhul on inimene see, kes langetab otsuse, kuhu ja kuidas sõita.
Täna töötab Volvo Pilot Assist vaid juhul, kui on olemas sobiv infra: teed on korralikult joonitud, märgistus on hästi näha ning väljas ei valitse segased ilmaolud. Juht kannab alati vastustust selle eest, kuidas autot kontrolli all hoitakse, nagu ka korrektse vahemaa ja kiiruse hoidmise eest, isegi kui Pilot Assist on kasutusel.
