27.05.2024 Esmaspäev

Laste kadumine on ühiskonnas jätkuvalt probleemiks

Viimase aastakümne jooksul ei ole märkimisväärset progressi saavutatud laste kadumise vähendamises ja nii kaob Eestis igal aastal umbes 250 last.

Euroopas läheb aastas kaduma umbes 10 000 last ja ÜRO andmetel kaob kogu maailmas iga 40 sekundi tagant üks laps.
Euroopas läheb aastas kaduma umbes 10 000 last ja ÜRO andmetel kaob kogu maailmas iga 40 sekundi tagant üks laps. Foto: pixabay

Laste kadumine tõstatab küsimuse nende turvalisuse tagamise kohta ja nii otsitakse pidevalt uusi lahendusi laste kaitsmiseks ja turvalise lapsepõlve tagamiseks. Iga aasta 25. mail tähistatav rahvusvaheline kadunud laste päev püüabki tõsta teadlikkust sellest probleemist.

Euroopas läheb aastas kaduma umbes 10 000 last ja ÜRO andmetel kaob kogu maailmas iga 40 sekundi tagant üks laps. Enamik kadunud lastest naaseb koju tervena, kuid on ka juhtumeid, kus nad jäävadki kadunuks või leitakse surnult. Eestis on viimase viie aasta jooksul kadunud laste arv olnud küll marginaalne, kuid siiski kasvav.

Kadumiste põhjused on erinevad. Näiteks tänavu on Tallinnas, Pärnus ja mujal esinenud mitmeid juhtumeid, kus lapsed on kadunuks jäänud ja politsei on pidanud neid otsima.

Enamasti on kadumise taga konfliktid eakaaslastega, emotsionaalsed kogemused või kodused probleemid. Kahjuks esineb ka juhtumeid, kus lapsed ei naase kunagi koju – seda kas õnnetuse või enesetapu tõttu.

Statistikaameti andmetel registreeriti Eestis 2022. aastal seitse 10–17-aastaste laste enesetappu, mida oli kaks korda rohkem kui aasta varem.

Psühholoogid rõhutavad peresuhete, vastastikuse austuse ja usalduse tähtsust. Tänapäeva töötingimused vähendavad sageli vanemate lastega koos veedetud aega, mistõttu võivad noorukid langeda teiste sotsiaalsete rühmade mõju alla. Emotsionaalne ja füüsiline väärkohtlemine kodus või ka terav tähelepanupuudus on peamised põhjused, miks lapsed kodust lahkuvad.

Lapse turvalisuse tagamiseks on vaja erinevaid lahendusi, eriti suvepuhkuste ajal, kui teismelised on sageli ilma täiskasvanu järelvalveta. Vanemad peaksid õpetama lastele, kuidas käituda võõraste inimestega kohtudes ja milliseid samme astuda ohtlikus olukorras. Samuti on oluline kasutada kaasaegset tehnoloogiat, näiteks rakendusi, mis aitavad pereliikmetel üksteise asukohta jälgida, austades samas eraelu puutumatust.

"Peaaegu kõik vanemad kordavad oma lastele, et ärge minge võõraste inimestega kaasa, isegi kui nad pakuvad teile maiustusi või raha, mõistmata kuidas laps sõna 'võõras' tajub," märkis blogija ja ema Mariann Treimann. "Enamasti seostub see kurja ja vihase inimesega. Katsed aga näitavad, et lapsed lähevad kõige sagedamini lahke ja sõbraliku inimese juurde, kes näiteks pakub lapsele võimalust oma koeraga tutvuda. Keskendudes sõnale 'võõras', annavad vanemad osaliselt mõista, et laps võib mõneti tuttavaid inimesi, näiteks naabrit, täielikult usaldada. Täpsem oleks öelda: küsi alati luba, enne kui tahad minna kuhugi mujale kui ema, isa või vanavanemate juurde."

Kokkuvõttes vajab iga pere süsteemi, mis hõlmaks vastastikuse austuse ja usalduse arendamist ning teadmiste jagamist turvaküsimustes. Uusimate tehnoloogiate kasutamine võib olla täiendav kaitsemeede, aidates leida kadunud või eksinud lapsi kiiremini ja tõhusamalt.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255