„Riigi eriplaneering on vajalik selleks, et leida planeeritavale tuumajaamale parim asukoht, mis rahuldaks ka kohalikke kogukondi ja omavalitsusi,” ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.

Eriplaneeringu algatamise eesmärk on leida jaamale parim asukoht

„Planeeringu algatamine ei tähenda kindlat tuumajaama rajamist, vaid tegeliku eelduse loomist, et selle rajamise üle oleks võimalik tulevikus päriselt otsustada. Viimased nädalad ning elektritarbimise kasv tõendavad, et Eesti vajab juhitavat kindlat energiavõimsust, et kaitsta energiasüsteemi stabiilsust ja alandada aastakümneteks elektrihinda tarbijatele.”

Riigi eriplaneeringu taotluse ettevalmistamise käigus on Fermi Energia kuue aasta jooksul korraldanud Lääne- ja Ida-Virumaal kohalike elanike kaasamiseks üle 50 infotunni, millest on osa võtnud enam kui 500 inimest. Infotunnid on toimunud Aas, Aseris, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Kohtla-Nõmmel, Kundas, Lüganusel, Mahus, Maidlas, Oandul, Püssis, Rääsal, Savalas, Soonurmes ja Viru-Nigulas. 

Viru-Nigula ja Lüganuse valdade volikogud on teinud otsuse eriplaneeringus osalemiseks vastavalt 28. septembril 2023 ja 28. märtsil 2024.

Riigi eriplaneeringu algatamise eesmärk on leida jaamale parim võimalik asukoht, mis vastab ohutuse, keskkonnamõju ja tehnilise teostatavuse nõuetele. Enne tuumajaama rajama asumist tuleb läbida mitu olulist planeeringu etappi.

Fermi Energia plaanib rajada kahe väikese moodulreaktoriga tuumajaama

Asukoha eelvaliku esimese etapi raames, mis kestab eeldatavalt aastatel 2025–2027, korraldatakse vajalikud uuringud ja arutelud võimalike asukohtade hindamiseks. Fermi Energia eeluuringute põhjal on potentsiaalsed piirkonnad Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Kunda lähedal ning Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aa küla piirkonnas hõredalt asustatud aladel. Valikuga välditakse looduskaitselisi objekte ja kaitsealasid.

Teises etapis aastatel 2027–2029 tehakse detailsemad uuringud valitud asukohas, et kinnitada valitud asukoha ja tuumajaama täpsete asukohapõhiste parameetrite omavaheline sobivus.

Pärast planeerimisprotsessi lõppu, kui riigikogu on vastu võtnud tuumaenergiat reguleeriva seaduse, on 2029. aastal plaanis esitada pädevale regulaatorile ehitusloa taotlus, et positiivse menetluse korral alustada tuumajaama ehitust 2031. aastal. See võimaldab esimesest reaktorist elektrit toota 2035. aasta teiseks pooleks.

Tuumajaamale sobiva asukoha leidmise planeeringu etappide, uuringute, kaasarääkimisvõimaluste ja ka riigi eriplaneeringu algatamise taotluse terviktekstiga saab tutvuda Fermi Energia kodulehel.

Taotluse esitamisele on eelnenud kuus aastat põhjalikku planeerimis- ja analüüsitööd. Koostöös 32 partneriga on tehtud 71 uuringut, mille kogumaksumus on 1,4 miljonit eurot.

Fermi Energia plaanib rajada kahe GE Hitachi BWRX-300 väikese moodulreaktoriga tuumajaama, mis kataks praeguse Eesti energiatarbimise minimaalse suvise baaskoormuse. Tuumaenergia ei asenda, vaid toetab taastuvenergiat ajal, mil tuule- ja päikeseenergia tootmine on madal. Küll aga asendaks tuumaenergia osaliselt tulevikus energiasüsteemist väljuva põlevkivienergia, mis praegu tagab varustuskindluse ja energiajulgeoleku siis, kui muudest allikatest piisaval hulgal soodsat energiat võrku ei jõua.