Üle-eelmisel aastal erasektorisse värvatud TA-töötajate abil investeerisid ettevõtted tänavu rekordilises mahus katse- ja arendustöödesse. Suurenenud mahud loovad neile ettevõtetele kindla baasi kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamiseks, mis aitavad Eesti majanduse taas kasvule.
Teadus- ja arendusmahukus suureneb Eestis aasta-aastalt
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste kogumaht oli 2023. aastal 702 miljonit eurot, moodustades 1,84 protsenti sismajanduse kogutoodangust (SKT). Võrreldes 2022. aastaga tehti TA-investeeringuid 60 miljoni euro ulatuses rohkem. Sealjuures vedas investeeringute kasvu erasektor (ligi 40 miljoni euro ulatuses kasvust). Kokku investeeriti erasektoris TA-sse 2023. aastal 405 miljonit eurot ehk 1,08 protsenti SKT-st, mida on rohkem kui kunagi varem.
Euroopa Liidu (EL) riikide võrdluses on Eesti teadus-arenduskulutuste mahult 11. kohal, jäädes enim investeerivatest riikidest veel kaugele maha. Rootsi on esikohal 3,57 protsendiga SKT-st, üle kolme protsendi investeerivad veel Belgia, Austria, Saksamaa ja Soome. Tulemusega 1,84 protsenti SKT-st jääb Eesti maha ka EL-i keskmisest, mis on 2,25 protsenti. Eestit eristab EL-is enam TA-sse investeerivatest riikidest ka see, et seal investeerivad ettevõtted TA-sse veelgi rohkem kui riik, näiteks Rootsis moodustavad erasektori TA-investeeringud 2,56 protsenti SKT-st, mis tähendab, et riigi osa on ühe protsendi juures.
Sellegipoolest saab täheldada, et teadus- ja arendusmahukus suureneb Eestis aasta-aastalt ning viimaste andmete alusel on kasvanud ka TA-tegevusse investeerivate ettevõtete hulk – 2023. aastal 468 ettevõtet, mis on märgatavalt rohkem kui 2022. aastal, kui ettevõtteid oli 399. Nii palju ettevõtteid ei ole varem Eestis TA-tegevustesse investeerinud. Ligi kaks kolmandikku TA-sse investeerivatest ettevõtetest on juurde tulnud viimase viie aasta jooksul. TA-sse investeerivate ettevõtete arv on veel võrreldes ettevõtete koguarvuga väike, kuid hea on tõdeda, et igal aastal tuleb ettevõtlusmaastikule juurde kas täiesti uusi teaduspõhise ärimudeliga ettevõtteid või näevad küpsemad ettevõtted oma toodete-teenuste uuendamise allikana aina enam arendustegevust.
Teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu vedas info- ja sidetehnoloogia sektor
Üle poole TA-kulude kogumahust investeeriti katse- ja arendustöödesse, millest omakorda lõviosa ehk 82 protsenti tehti erasektoris. Kui rakendusuuringuid tehti TA-kulude kogumahtu võrrelduna varasema aastaga vähem, sealhulgas erasektoris, siis jõudsalt tõusid aastaga investeeringud katse- ja arendustöödesse ning seda just erasektoris – aastaga 27 protsenti rohkem. Katse- ja arendustöödesse ei ole erasektor viimase kümne aasta jooksul nii suure hüppega investeeringuid suurendanud, seda vaatamata Eesti majanduse üldisele pikale langustrendile.
Erasektor värbas hoogsalt TA-töötajaid juurde 2022. aastal, kui tööle võeti 1076 TA-töötajat. 2023. aastal lisandus neile veel 335. Üle kõigi sektorite kasvas täistööajale taandatud TA-töötajate koguarv 2023. aastal varasema aastaga võrreldes samuti, jõudes 8772-ni. Üle poole hõivatutest töötab 2023. aasta seisuga erasektoris. Võib järeldada, et 2022. aastal ettevõtetesse tööle võetud TA-töötajad on võimaldanud erasektoril sellele järgneval aastal hüppeliselt kasvatada katse- ja arendustööde mahtu.
Ettevõtete TA-investeeringute kasvu vedas info- ja sidetehnoloogia sektor, tehes erasektori TA-investeeringutest üle poole. Erasektori TA-mahukuse kasvule on kaasa aidanud riiklikud toetusmeetmed, sest aastaga on oluliselt suurenenud riigi rahastuse abil erasektoris tehtud TA-investeeringud.
Eesti ei ole enam odava tööjõu maa
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsioonipoliitikas on keskne ettevõtete TA-mahukuse kasvu toetav toetusmeede rakendusuuringute programm, mida rakendab Ettevõtluse ja Innovatisooni Sihtasutus ning kust saab toetust nii rakendusuuringutele kui ka katse- ja arendustööde tegemiseks. Meede on osutunud ettevõtete seas väga populaarseks. Viimase aasta jooksul on programmi eksperdid nõustanud ettevõtetes rohkem kui 200 projektiideed, millest rahastustaotlustena esitati 145 ning rahastusotsuse on saanud ligikaudu 60 projekti.
Lisaks on MKMi haldusalas järgnevatel aastatel käivitumas AS-i Metrosert juurde loodud Rakendusuuringute keskus, mis pakub ettevõtetele olulisi TA-teenuseid, sealhulgas ligipääsu taristule. MKM ootab Rakendusuuringute keskuse lisandumisest Eesti innovatsioonimaastikule samuti tõuget, et ettevõtetel oleks võimalus arendada kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.
„Eesti ei ole enam odava tööjõu maa,“ on mantra, mis regulaarselt avalikus ruumis majanduse olukorra üle arutledes kõlab. Majanduse struktuuri muutuse eeldus on innovatsioon ning mõjusa innovatsiooni eeldus on omakorda teadus- ja arendustegevus.
