Jaanuaris kasvas jaemüügimaht aastaga 2,8 protsenti. Lemberi sõnul oli juba teine kuu järjest, kui aastases võrdluses müügimahud kasvasid. Müügimahu kasvu vedasid tööstuskaupade poed, kus müük kasvas aastaga kuus protsenti. Toidukaupluste müügimaht aastaga ei muutunud.
Jaekaubandus taastub hoolimata kõrgemast tulumaksust
Jaekaubanduses on Lemberi sõnul näha trendi muutumist. Pärast mitmeaastast mahtude vähenemist on müük hakanud jälle kasvama. Seda hoolimata asjaolust, et tänavu jaanuaris rakendus kõrgem tulumaks, mis inimeste sissetulekuid vähendas. Jättes kõrvale hinnatõusu mõjud, kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu aastaga viis protsenti, seega Eestimaa poodidesse jäeti oluliselt rohkem raha kui aasta tagasi.
Tema sõnul võib kasvutrendi jätkumist oodata ka järgnevatel kuudel. „Kuna internetist ostmine on muutunud järjest populaarsemaks, siis ka see mõjutab kohalikku jaekaubandust. Eesti Panga andmetel kasvasid piirülesed kaardimaksed jaanuaris arvult 11 ja mahult 14 protsenti. Kuigi ka eestlased reisivad rohkem kui aasta eest, siis võib eeldada, et osteldakse samuti rohkem välismaistes e-poodides, kust tulnud kaubad kohalikus jaekaubanduse statistikas ei kajastu,“ rääkis Lember.
Tollimaksud ja kaubandus: ebakindlus püsib
Tööstuse toojahinnaindeks jäi jaanuaris aastatagusega samale tasemele, kuid ekspordihinnad kasvasid 1,3 protsenti. „Nõudluse kasv maailmaturul on kaasa toonud ka ekspordihindade kasvu, mis on jõudnud kõrgeimale tasemel viimase kahe aasta jooksul. Eesti ettevõtete seisukohast on tegu hea uudisega, kuna välisturgudelt saadakse oma kauba eest rohkem raha. Seejuures impordihinnaindeks aastaga ei muutunud ehk importsisendid ettevõtete jaoks ei kallinenud,“ ütles Lember.
Tema sõnul on järgnevatel kuudel hinnamuutused küllaltki prognoosimatud. „Praegu ei ole teada, millised on USA tollimaksud meile ja kuidas Euroopa Liit neile vastab. Lisaks on teadmata, kuidas õnnestub kõrgemad tollimaksud sihtturu tarbijatele üle kanda ning kas teised riigid hakkavad otsima oma toodangule asendusturge,“ ütles Lember.
„Näiteks Kanada, Mehhiko ja Hiina vaatavad USA asemel Euroopa poole ning on nõus meile allahindlust tegema. Olenevalt kaubarühmadest, logistikaahelatest ja teistest kaubanduslepingutest on võimalik väga erinevad stsenaariumid. Kindel on vaid see, et määramatus on märkimisväärselt kasvanud ning see on probleemiks kõigile turuosalistele, kuna kasvatab riskipreemiaid,“ tõdes Lember.
