Läänemets tõdes, et rahanduses valitsusliidu läbirääkijate vahel täiesti lõplikku kokkulepet veel ei ole. "Suurusjärkudest saab vähe teistpidi rääkida, et kui palju on vaja ära katta. Kui vaadata, millised kulud meil hetkel on kerkinud, siis laiapindsesse riigikaitsesse on läinud üle 600 miljoni euro. See on see auk, mis tuleb kindlasti julgeolekumaksuga katta. Sinna lisanduvad veel kulud moona ostmiseks, samuti kulud sisejulgeolekusse - piirile, kriisireservid," rääkis Läänemets.
Tema sõnul ei piisa siiski kõigi nende kulude katmisest maksust, vaid tuleb rääkida ka kümneprotsendilisest kärpest kogu eelarvest ehk personalikuludest, majandamiskuludest ja lõpuks ka antavatest toetustest.
"Ma julgen öelda, et see vist on Eesti ajaloo suurim ja valusaim kärbe, mis tule sinna juurde. Opositsioon ütleb, et kärpida saab veel rohkem, aga mina ütlen, et oodake ära, kui me seda kümneprotsendist kärbet tegema hakkame, siis me näeme, kui palju probleeme on," rääkis Läänemets.
Sotside liider tunnistas, et tema arvates on kärpekohad liialt valusad, aga need on kompromissid, mis tuleb laua taga teha. "Julgeolekumaksu juures on väga oluline esiteks see, et igaühel oleks võimalikult väike panus ja julgeolekumaks ei langeks ainult tavalise tööinimese kuklasse. Seega peab olema võimalikult palju osapooli ehk siis ettevõtjad, tööinimesed, kõik teised. Kui kõik panustavad, on igaühe panus väiksem. Lõpuks on kõigil sellest võita, et Eesti on turvaline," ütles Läänemets.
Ta avaldas lootust, et koalitsioonileppe läbirääkimiste lõpp võiks olla nii lähedal, et nädala lõpus saaks erakondade juhtorganid kokku kutsuda. "Selle jaoks tuleb aga päris mitu olulist asja rahanduses ja võib-olla ka sisulistes asjades läbi rääkida. Eilne ja tänane päev on möödunud sisuteemade ülevaatamisega, et kas kõik on saanud täpselt kirja, seal on tulnud mõned uued punktid, mis ei ole kerged asjad. Nii et võin kinnitada, et aega läheb, kas jõuame, ei tea, näeme seda homme-ülehomme," ütles Läänemets.
