Kuigi majandus on mitu aastat kestnud langusest lõpuks taastumas, toimub see oodatust aeglasemalt ning kõrge inflatsiooniga. Seejuures pakub laenuintresside alanemine loodetust väiksemat leevendust ning kõige selle koosmõjul jäävad nii pered kui ettevõtted kokkuhoiurežiimile, prognoosib pank.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul peatus Eesti majanduslangus tänavu teises kvartalis ning tööpäevade arvuga korrigeeritult oli märgata väikest kasvu. "Kvartalivõrdluses võib eeldada kasvu ka aasta viimastes kvartalites, kuid sellegipoolest lõpeb tänavune aasta kokkuvõttes 1-protsendise majanduslangusega," ütles ta.

Majapidamised on jätkuvalt kokkuhoiurežiimil

"Arvestades eesootavaid maksutõuse ja praeguse seisuga ära jäävat järgmise aasta tulumaksumiinimumi rakendumist kõigile, on majapidamised jätkuvalt kokkuhoiurežiimil. Ka ettevõtted on järgmiseks aastaks tegemas kulude kokkuhoiu ning hinnatõusu plaane. Kuigi meie peamistel välisturgudel on hakanud paremini minema, ei tule taastumine esmalt meile kõige olulisemast tööstussektorist, mistõttu jätkab ka väliskaubandus järgmisel aastal kiratsemist," nentis Uusküla.

Kuna investeeringuid on tehtud vähe ning 2025. aastal ootavad ees mitmed riigipoolsed kärped ja maksutõusud, siis on ka neil majanduskasvu vähendav mõju. Seetõttu prognoosib Luminor järgmisel aastal 1-protsendist sisemajanduse koguprodukti kasvu, mitte 3 protsenti, nagu kevadises prognoosis välja toodud.

Samal ajal on Uusküla sõnul Eestil jätkuvalt palju väljakutseid nii rohelise ülemineku, vananeva ühiskonna, tervishoiu, hariduse, sotsiaalvaldkonna ja paljude teiste valdkondade pikaajaliste probleemidega, mida praegused maksumuudatused pole arvesse võtnud. "See tähendab, et jätkuvalt on laual lahendamata põhiküsimused," märkis ta.

Luminori peaökonomisti sõnul on Eestis langeva majanduse kõrval olnud põhitähelepanu hinnatõusul – võrreldes 2019. aasta detsembriga on hinnad meil kasvanud 40 protsenti ehk täpselt kaks korda enam kui euroalal tervikuna.

"Sellega jõudis Eesti tarbijahindade tase möödunud aastal 97,9 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Ehkki inflatsiooni tipunäitajatest oleme alla tulnud, on siinsete hindade tulevikuväljavaade jätkuvalt tõusvas trendis. Hindu tõukasid tagant suvised kõrged elektrihinnad ning uute maksutõusude ootuses on ettevõtjad märksa vähem valmis hindu alandama. Samuti on palgakulude kasv panustamas kõrgematesse hindadesse," rääkis Uusküla.

Järgmise aasta inflatsiooninäitaja ulatub 5 protsendini

Tänavuseks hinnatõusuks prognoosib Luminor 4 protsenti ehk protsendipunkti võrra enam kui kevadel oodatud. 2025. aasta inflatsiooninäitaja on Luminor tõstnud varasema 1 protsendi pealt 5 protsendini.

Sel suvel on laenuintressid, sealhulgas paljude kodulaenude aluseks olev kuue kuu euribor, märkimisväärselt langenud ning oodata on jätkuvat intresside alanemist. Eelduste kohaselt jõuab euribor aasta lõpuks 3 protsendi juurde.

"See on protsendipunkti võrra madalam kui mullu suvel. 100 000-eurose kodulaenu võtnud perele tähendab see 50 euro võrra väiksemat kuist laenumakset. Samas on inflatsioon ära söönud kogu viimaste aastate palgakasvu. Kuna ka hinnad jätkuvalt kasvavad, siis intresside alandamine nii suurt leevendust ei too, kui varem oodatud," möönis Uusküla.

Ehkki Eesti keskmine palk ulatus tänavu teise kvartali seisuga esimest korda ajaloos üle maagilise 2000 euro piiri, on palgakasv viimase aasta jooksul oluliselt aeglustunud ning jaguneb sektorite vahel väga ebaühtlaselt. Tänavuseks aastaks prognoosib Luminor 7-protsendist nominaalpalga kasvu.

"Ettepoole vaadates näeme ilmselt palkade kasvu jätku, ent seda raugevas tempos. Eelkõige näeme palgakasvu teeninduses. Töötlevas tööstuses võib suuremat palgakasvu näha vaid kas uute eksporditurgude avanemisel või töötajate arvu vähendamisel," märkis Luminori peaökonomist.

Tööpuudus on Eestis suurem kui eurotsooni riikides keskmiselt

Tööpuudus on Eestis püsinud mõõdukalt madalal tasemel, kuid nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus seni euroala võrdluses madalamal püsinud tööpuudus on kõrgemal kui eurotsooni riikides keskmiselt – teise kvartali lõpu seisuga on tööpuudus 7,6 protsenti.

"Viimati oli meil tööpuudus euroala keskmisest kõrgem 2012. aasta alguses, mil taastusime eelmise suure kriisi 20 protsendi suurusest tööpuudusest. Taas kord on meie majanduslangus suurem ja ka tööpuuduse määr tõusnud üle euroala keskmise. Paljuski tõstab meie tööpuuduse näitajaid Ukraina sõjapõgenike sisaldumine üldises tööjõuturustatistikas, kuid teatavat töötuse kasvu võib täheldada ka kohalike seas," selgitas Uusküla.

"Perede eelarved on nii suure surve all, et ühe perekonnaliikme sissetulekust pikaks perioodiks ei piisa. Selle aasta tööpuuduse määr tuleb oodatust suurem ehk ligi 8 protsenti. Väiksema majanduskasvu tulemusel jääb see ka järgnevatel aastatel kõrgemaks – 8 protsendi juurde tuleval aastal ja 7 protsendi kanti ülejärgmisel aastal," ütles Uusküla.

Ökonomist tõdes, et nii palju majanduslikku ebakindlust on Eesti lähiajaloos vähe olnud. "Kuna Eestis on tööpuudus küllaltki väike ja palgad tõusevad, siis tähendab see, et kuskil on midagi veel hästi ja lootus paremale tulevikule on alles," võttis ta kokku.